KOOREGA KARTUL. VÕI HOOPISKI KOORETA?



Võtsin ette ühe huvitava käigu veidi vanema naisterahva seltsi ja see paaripäevane ettevõtmine on mulle andnud mõnusat mõtteniidistamist. Paar huvitavat fakti: eestimaine milkshake valmistatakse piimast ja õunamahlast, kohvi võib juua ka sidruniga, tomativarre ja selle ühendusliite koht olevat mürgine ning söögikõlbmatu, ja kõike, kõike võimalikku peab koorima, muidu on tegemist söögikõlbmatu toiduga. Rääkisin nii muuseas ka emale, et mina kartuleid küll ei koori. Oioioi, milline oli minu vanaema pilk, kui ta neid sõnu juhtus kuulma? Usun, et ainus sõna, mis talle pähe torkas oli "seakartulid". Ma usun, et ma pole ainus, kelle jaoks see kartulikoored-võrdub-vaesus-ja-viletus on õpitud kaastundeotsimise ja tähelepanuvajaduse virin. 

Mina teen oma friikaid ja ahjukartuleid koorega samarõõmsalt edasi. Super nämmad ja crunchid (selle tagab külmas vees pikaaegne leotamine ja seejärel tugev kuivatamine), piisab vaid maitsestamisest ja punu jälle täis.

Kommentaarid

Populaarsed postitused