SOTSIAALÄREVAD NÄKSIMISKUUMKOHAD





Mul on läinud hästi ja mul on läinud mitte nii hästi, kui läheb seda esimest, siis see tähendab kõhupailikku toitumist. Viimane hästi-mittehästi skaalas tähendab kaks päeva sooja lehmapiima maitset suus ja sellest väljaspool. Äärmiselt ebameeldiv, palju hammaste harjamist ja nätsunätsutamist. Nimelt tekkis mul võimalus osta turult viis kilo imehäid viinamarju, aga kahjuks juhtus nii, et oli raske päev raskes nädalas raskes perioodis, ja nii see läks - kõik need viinamarjad klassikalise juustuga. Ahmides. Ma ei ole midagi piimast päris kaua söönud, eks seetõttu see ehmatus oligi nii suur, mis lükkab mu vaba tahte edukalt piimatoodetest kaugemale. Kas pole mitte huvitav?

Töökas mina on allutatud mugavusele ja seetõttu rohkem mõjutatavam sotsiaalsest tühjast toidutarbimisest. Kui ootamatult sünnipäevalaua taha sattuda, kus ainus lihapiimamunata hammaste all krõmpsuja on vedelas olekus vesi (ja sellegi shampuse asemel joomist pannakse tähele), siis see on katsumus, ja tegelikult kõigi juuresolijate jaoks. Ma ei saa sinna midagi parata, kuna ma tunnen end imelikult hoides läbipaistvat klaasi käes, zippides maitsetut vett. Oskan minna vanaema poole jõule veetma oma salat kaasas ja olen õppinud ette mõtlema, aga äkilised snäkkimistõkkelauad ei võta kättki värisema. Siin lähevad minu kõik loogikad, suhtumised, arvamised, tundmused vastuollu - olen kaitsetu. 

Huvitav tähelepanek on ka see, et olen mõjutatud minu ümbruses tarvitatavast toidust, olen selles osas uudishimulik ja seda täiesti tahtmatult. Mind nagu huvitaks rukkileib suitsuatud vorstiga, sest see on teistsugune minu harjumuspärasest menüüst. See on miski mida mul ei ole aga mida ma ei taha ka. Küllap siis on minu üldises toiduvalikus midagi puudu või on minul kui inimlikul inimesel tarvis seostada end ka teistega läbi toitumise, kuna ka see on üks osa sotsiaalsest käitumisest (ja sotsiaalsest aktsepteerimisest)? Pean minagi tunnistama, et jagades lõunalauda oma natuke vastiku töökaaslasega, kes nii muuseas sõi vetikaid, siis sellest pausipoolikust muutus minu arvamus temast suuresti (meil on koka ja tšillipähklid teemas, seetõttu võibki mõni pead vangutada, kui söön "süsteemselt ära täpselt kaheksa banaani kell 14:09"). 


Ma ei oska neid mõtteid kuidagi kokku vedada, las nad jäävad siia nii.











Ahjaa... viimasel ajal söön lihtsalt (ei raiska arhiveerimatute arhiivide pinda retseptitute toidukooslustega), avastasin täna Prismast murelid purgis, mida nautisid banaaniga. Õhtuks tegin omale fotol olevaid kartuleid ehk siis koorega kartul pulkadeks lõigatuna ahju, kaasa läksid veel kirsstomatid ja lillkapsaviilud. Segasin korralikult oliiviõli ja punega. Hiljem maitsestasin sidrunimahla ja soolaga. Nom näm nomm!


Kommentaarid

Populaarsed postitused