BROWNIEGA SAMM LÄHEMALE





Laulu- ja tantsupidu on oma nime väärilised, tegemist on siiski peoga. Neiudel kenad lendlevad kleidid ja tuhin midagi pidulikku aga kerget küpsetada. Tutvutan teile pruune shokolaadiruute, mille näppasin välismaistelt kanalitelt (karaskid ei maitse mulle). Mugavdatud täistaimne brownie retsept tuli nii ilusa värvi ja lõhnaga, et selle suure edevuse ja uhkusega on mul siin veidi kitsaks jäämas. Peamine põhjus miks ma midagi shokolaadist üldse ette võtsin, on tegelikult üks taipamine. Nimelt viimastel kuudel on minu parima sõbra toitumisharjumused muutunud rohkem liha tolereerivamaks. Kaine täiskõhuteadvusega jaatab ta vegan elustiili hüvesid ja isegi vajalikkustki, ent probleem kükitab mugavas haardeulatuses. Ainus abinõu on oma köögis mässamine ja seeläbi täistaimsete toitude eelistusvõimaluse suurendamine. Mind rõhub ja surub ja kipitab see moment poes küll, kui teadvustan jälle endale, et puu-aedviljade ala on ainus kuhu saan suunduda ja jälle taganeda kassa poole. Mujal poe nurkades muutun ma rahutuks ja pettun rohkem, kui selles energiavahetusprotsessis üldse mõtet on. Tal on juba ammu puuviljade seas igav, ma kardangi et minu üleüldine toidupaanika on muutnud ta kindlalt turvaliseks, sest keegi meist peab sirge seljaga ka ju olema. 


Nüüd siis selle piduliku retsepti juurde.
1,5 klaasi jahu
klaas vett
klaas magustajat (kasutasin ülekarameliseeritud, aga järgmine kord kindlasti palmisuhkruga)
teelusikas soola
teelusikas vaniljekaunaessensi (viinas paar päeva seisnud vaniljekaun)
vähem kui pool klaasi kookoseõli
kolmveerand klaasi kakaod
100 g tumedat shokolaadi
100 g pähkleid (pähkleid võiks röstida eelnevalt)



Originaalretsepti kohaselt pidi klaasi jahu ja vee ahjul keetma liimiseks pastaks, aga see akt koos selle tulemiga küll eriti maitsev ei näinud... Seega mind see jahu osa pani küll kõhklema-kahtlema, leian, et see vajab tulevikus väljavahetamist. Igatahes samal ajal kui jahuliim jahtub, segada omavahel ülejäänud kuivained. Sulatasin shokolaadi ja kookoseõli ning seejärel kõik koos lahutamatuteks sõpradeks nimega brownie mass. Pistsin 200 kraadisesse ahju pooleks tunniks ja lasin neil mitu tundi seista ja tahkestuda. Nami-Nami retseptikogu tõdeb, et õige brownie peab olema pealt kuiv, kortsus ja seest mahlane. Jap, seda ta on. Ja muidugi pean ka mainima, et kuna alagse retsepti suhkrukogus näis veits liiga karm, siis minu omad on pigem shokolaadised kui magusad. Tegelikult olen ma ebapädev seda suhkrukogust hetkel lahkama, kuna näiteks kodutehtud kaneeli-suhkru keerde ma just selle viimase koostisosa tõttu ei kannata. Need valged kristallid ei maitse hästi, krõgisevad vaid hammaste vahel ja maitset ei tunne. See-eest aga lehttaignast tehtud virsiku- ja banaanisaiakestele ma midagi peale kahe nimitegelase sisse ei pane, kõik on täiuslikult maitsevmagus. Niiet järgmine kord pean proovima küpseid banaane lisada.





Oi, ja mis kõige olulisem: minu mugav lihatarbija pakkis need ruudukesed kenasti omale tööle kaasa. Üks päev võidetud, miljon veel ees (:


 


Fotodel laulupeohetked, tükike õiglast vabadust lihatelkide vahel ja meenutus meie Rumeeniaskäigust (kuigi seal olid nad õhulisemad, krõbedamad ja magusamasd!).

Kommentaarid

Populaarsed postitused