YOU ARE A LITTLE SOUL CARRYING AROUND A CORPSE




Tänase postituse seisuga on põrand lumine ja taevas muutnud värvi võõraks. Täna on 22. detsember, mis tähendab, et homme ärkan ma vanusega 21 eluaastat, mis teeb minust täiskasvanu. Peaksin olema füüsiliselt ja vaimselt küps, nii nagu need hurmaad mu aknalaual. Another piece of fruit has become ripe. Segadust ja arusaamatust on rohkem kui kunagi varem, olen lämbumas. 

Eileseks õhtusöögiks šokolaadi, pitsat ja muud saiapurust, täna kooki ja pitsat, sest need on  viimased. Suur britta kook, sest see meenutab kedagi kallist ja pitsat, sest see meenutab ka kedagi kallist. Näed? Viimane pugitud suutäis ei sooritata seepärast, et mulle niiväga maitseks miski kitsejuustune või vahukoorene, vaid neil on muu maitse küljes. Seisin poes ja küsisin endalt, mida ma tahan. Aga ma ei taha ahjusooje kreemisaiu ega küpsisetäidisega šokolaadi ega kummikomme ega rebitavat suitsujuustu. Võtsin seda kooki ja pitsat, olgu need tänaseks pitseriks, sest homme oskan ma teha otsuseid. Järgnev aasta on raske, takistusrikas, aga nihe parema poole.

See avastus, et paari päeva pärast jõuab kätte minu lubadusepäev jätta halb toit lapsepõlve, algaski ühe pitsaostuga. See oli tingitud mitmest halvast kokkulangemisest, mistõttu oli minu tuju ja vaade olevikule-tulevikule täis jonni ja pimedust. Pugisin üksi selle kilose juustuläraka nahka ja see näitas mulle nii vastikult, mida halvasti valitud toit võib inimese kehale teha. Terve öö oli vaevarikas, sest oli higistamist ja janusust. Mu unenäod olid erksad, teadlikud, pinnapealsed. Hommikune peegeldus minust endast oli kole, nägu oli paistes ja väsinud. Järgmiseks päevaks tekkisid mu kehale koledad ja valulikud mädased punnid. Minu olek oli tuim, a little soul carrying around a corpse. See on must, pime ja sügav auk kuhu kukkuda (ja kus ka igapäevaselt lesida). 

Kommentaarid

Populaarsed postitused