ÄREV KEVAD




...
toon küüslauku, sidrunit, pipart ja viina,
kui oled haige
ja kui vaja, kui päriselt vaja, siis võitlen ka,
kirjutan, kirjutan, kirjutan, kirjutan, kirjutan, kirjutan,
kirjutan, kirjutan, kirjutan, kirjutan, kirjutan,
kirjutan, kirjutan, kirjutan, kirjutan,
kuni ma polegi enam inimene,
vaid alati kõigega eksiv primitiivne tekstideraktor.
Ainult tee mulle see kohv vana tammepuust laua taga,
räägi unenäost, milles mind polnud
ja ütle, palun,
palun ütle,
kui otsid õnnetust, mitte mind,
kui otsid minus õnnetust,
palun ütle, et oled (kui oled)
ja ütle,
kui enam ei ole
ja ütle, et armastad
kas või vähe
ja ütle aitäh
kas või hästi tasa,
ma niikuinii vist enam ei kuule,
olen jälle muutunud
olen inim-ese,
olen muutunud sõnaks
jälle.

Maria Lee. Stereomeetria.






Võttes viimase paari nädala kokku toidulauaanalüüsiga, siis söön ma enamasti kummikomme, krõpsu, viinamarjamahla, musta leiba piprase tomatiga, sügavkülmutatud maasikaid, tetrapakimahla, tatart ja mingit mittemidagiütlevat puu/aedviljasaadust. Tammun paigal ja pliiti tööle ei pane, korviga turule ka ei kipu. Liibuvad spordipüksid on ainult koduseks lounge-weariks ja koolitöödega olen ma vist üle-üle eelmises nädalas. Ent ometi on kevad toonud ärksat loomingulisust ning sellest tulenevat ärevat unetust. Kahjuks aga kõik see värelev tänakevadine eluolu raputab mu keha - valusalt ja suure hirmuga. 


Ühel teisipäeval käisin ma arsti vastuvõtul, polnud kurta midagi pakilist, ent ometi kukkusin ma seal kabinetis kokku. See oli valus, paanikamaiguline muidugi ka. Sel juhtumil oli aga väga huvitav tagajärg, Sel hetkel, peale toibumist ja arstide manitsemist (et ma olen ikka kõhnake ja bla bla bla), oli minu peamiseks sooviks sellest mustast august välja ronida ja läbi oma instinktuaalsuse läksin ma omale toidupoolist otsima. Hirm, igasugune mõtlematus ja ebakindus ja ärevus ja kahtlustunne ja .... ja .... ja ..., liigutasid mu käsi ja jalgu, ning oma päeva edasi jätkata soovides, valisin ma oma kõhutäiteks kohupiimasaiakese. Kas pole mitte huvitav, et sel hetkel valisin ma alateadlikult midagi muud kui suhkruse banaani või mahla? Seega kas see valik näitas minu intuatsiooni - midagi on mu kehal vajaka - või oli see tulem ühiskondlikust survest - veganlus on ju dieet?

Kommentaarid

  1. Mina elasin möödunud suvel paar nädalat toortoidul kuid mitte ainsamatki päeva ei suutnud lõpetada ilma, et oleksin korra midagi "tahkemat" hamba alla panna. Ma oleksin reaalselt nälga jäänud kui oleksin ainult juurikatest toitunud. Enesetunne nõudis kõrvale midagi tugevamat. Mitte harjumused või mõjutused aga minu keha. Ilma selleta oleks ju saanud kaa aga mille arvelt? Kokkuvõttes minu tervise! Nüüd toitun 90% ulatuses värskest kraamist aga 10% sellest on kõik muu (ka sh liha)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Enamasti, siis kui läheb halvemini, raskemini, väsitab rohkem, kurnab enam, siis on kolm võimalust: ei söö midagi (mingisugune poolik paastuloogika), toorest ja ainult toorest (meie toorvesisise vähemagusa puuviljavaliku tõttu ei näi see loomulik) või siis anda kahe käega alla (ehk siis ärgata hommikul üles ja teha omale muretult praemuna, olla lõpuks ometi see normaalne! inimene, kelle jaoks kõik need poeriiulid ja letid on, mitte ainult see kõige esimene). Või siiski.loksuda ebamäärselt kaasa, tuleb mis tuleb? Pimeduse ja silmakirjalikkusega või päriselt kuulates oma keha? Mulle näib, et mingi samm tuleb astuda, muidu tõepoolest võib ühel hetkel kõik kokku kuhjuda - suuri raskusi me ju ei kannata.


      Mind huvitab: ehk oli paar nädalat liiga äkki ja/või ehk oli paar nädalat liiga vähene aeg, et lõplikult otsutada?

      Kustuta
  2. Võimalik aga ma ei tahtnud riskida. Variant oleks uuesti proovida ja siiski riskida. Võib olla oli see tõesti üleminekuperiood (keha väljutab mürkaineid ja peavalud, iiveldus jne on normaalne nähtus) Võib olla ma siiski EI TAHA loobuda tavatoitust!? Praegu ma igatahes kaklen selle teemaga tugevalt. Iga jumala päev mõtlen, et tahaksin ju loobuda lihast, piimast ja kõigest muust laadsest. Ma jumaldan värsket kraami (eriti puuvilju!!!) aga ma ei oska teatud maalt edasi liikuda. Võibolla ei julge. Aga ma vähemasti mõtlen paremuse poole liikumisest :)

    VastaKustuta
  3. Enamasti siin, Eestis, ei ole ju seda värsket kraami! Need magedat vett täis viljad ei isuta ja seetõttu on vist kõige õigem liikuda mujale, sinna kus on.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused