TARBETU OSTUKVIITUNG ON KA KULU


Paar ostu ja hunnik ebavajalikku paberkulu. Tallinn 2016


Kas sa oled kunagi rõõmustanud või kasvõi lihtsalt mõtisklenud selle üle, et turult kaupa ostes ei fikseeru ostutehing tšekiga? Vaatasin täna Tartu Ülikooli Muuda Maailma kampaania ideid ja esimest korda ma taipasin, et ostutšekid on miski, mille loomist ma oma käitumisega toetan. Seesugust prügi tekib mul ja mina, kes ma olen niivõrd paranoiline sedasorti küsimustes, ei olnudki seda märganud.



TŠEKID SIIN, TŠEKID SEAL, TŠEKID IGA NURGA PEAL

Käisin ruttu üle oma kassaprotseduuri. Laon asjad letile, tervitan müüjat, otsin välja oma pangakaardi, jälgin et lisakotte minuga kaasa ei tuleks, maksan, ütlen tänud ja "Tšekki pole tarvis". Olen ju ise kassa taga töödanud, aga ometi ma ei ole vähemalt viimase aasta jooksul sellele kulule mõelnud. See, et ma ütlen, et tšekki pole tarvis, ei tähenda, et seda kulu ei teki. 

Väga väheste, kui üldse, kassaaparaatidel saab kontrollida, kas tšekk lastakse välja või mitte. Õnneks saab seda kontrollida kaardimakse puhul. Aga seda ka mitte alati, kuna süsteeme on erinevaid. Kui on võimalik, siis seda märgib see, et aparaat väljastab kaks kviitungit. Esimene tšekk läheb ettevõttele, teine manuaalselt kinnitatuna tarbijale. (Kui sa ei taha, vajuta punane X).

Kassatöös ajasid mind niivõrd närvi kaastöötajad, kes kaardimaksemasina või kassaprinteri roosat märguandetinti nähes otsemaid paberi välja vahetasid. Kuigi, paberirullil on veel 5-10 kviitungi mõõdus paberit. "Igaks juhuks"- see oli nende vastus minu pärimisele, kas on see ikka vajalik. Oi kui palju ma olen kassakviitungeid näppinud ja kokku lugenud ja uurinud ja .... Ja pead murdnud kui palju neid päeva või isegi tunni jooksul tekkida võib. Olles praegu olnud seesugusest tööst varsti juba aasta eemal, kaob see teadmine ning murekoorem. 

Maailmamuutmiskonkursil jäi mulle silma üks idee, mida oma sümboolse häälega toetasin. Üks noortegrupp (link) pakub välja e-tšeki kontseptsiooni. Imeline. Ainult et noored ei ole ilmselgelt eeltööd teinud - e-kviitungi tuleviku käekäik on enam kui kindel.

Videos mainitakse ka termopaberi ohtusid inimese tervisele. Hakkan internetis kaevama BPA aine otsingutel.



BPA EHK BISFENOOL A

Üsna peagi saab mulle selgeks, et tegemist on olnud viimastel aastatel väga kõmulise teemaga. Aprill 2016 seisuga ei ole veel Euopean Food Safety Authority (EFSA) jõudnud uurida ja tulemusi avalikustada, kas tegemist on inimesele ohtliku ainega või mitte.

BPA on konkreetne aine, mis kõvendab plastikut. Seda kasutatakse konservpurkide, alumiiniumpurkide voodrina, et toit ei reageeriks otse metalliga. Lisaks võib seda leida muudes plastikutes nagu näiteks beebide toidupudelites ja enamike kviitungite pinnal.

2012 alustati Euroopa Toiduohutusametis (EFSA) uurimist, kas BPA on aine, mida lubada Euroopa liidus toiduga kokkupuutuvaks. Järgneval veebilehel, EFSA kodulehel, on hea ja lihtne ülevaade konkreetse uurimise käekäigust. 2015, viimase Toiduohutusameti poolt kinnitatud uurimise tulemus näitas kogu Euroopale, et tegemist on inimkehale kahjutu ainega.

Selle aasta alguses tuleb päevavalgele uus uurimus, mis seab senise info kahtluse alla ning alustatakse uut uurimist. Paari kuu jooksul on meil oodata uudiseid, kas BPA kaob Euroopa turult või mitte.



E-KVIITUNGITE VÕIDUKÄIK

Ilmselgelt, see, et öelda "tšekki pole tarvis", ei tee suuri samme tšekiprobleemi likvideerimise osas. 

Omniva teatas 2014 aastal, et käima on lükatud e-kviitungit soosiv suhtumine (https://www.omniva.ee/index.php?article_id=232&page=580&action=article) ja üsna peatselt koos teiste ettevõtmisetega Eesti Telekom, IKT Demokeskus, Authente, Helesinine Konsultatsioonid ja Trinidad on arendatud toimiv e-kviitungite süsteem. Projekti kodulehel on kirjas, et 2016 teisel poolel saavad lahendust kasutada juba laiema ringi tarbijad. Veebilehel on juba nupuke, kus saab end registreerida testkasutajaks. 

Kui BPA draama möllas Prantsusmaa ja USA võimu territooriumitel, hakkasime nägema tooteid, mil uhkeldas silt BPA vaba. Kahjuks aga asendati see aine ühe või kahe teisega, mille mõju inimesele ega keskkonnale põhjalikult uuritud ei ole. Nokk kinni, saba lahti. Õnneks on aga Eestlased võimalikult ohtliku tšekikäsitlemisele leindnud punkti paneva lahenduse. Ja võit on kõige suurem justnimelt looduse poole pealt. Loodan, et kõik läheb edukalt, ning paari aasta pärast meenutame neid aegu, mil veel tšekke kasutati. 











Kommentaarid

  1. Parem on siiski turult osta ja toetada kohalikku tootjat kui suurmonopole. Sest ka väikestes mahepoodides ei jagata mulle kviitungeid. E-kviitungite sadu e-postkastis on tegelikult väga koormav ning üleüldse selline areng viib inimkonna kohustusliku kiibistamiseni, mille toetaja mina olla ei taha.

    VastaKustuta
  2. Üldiselt on nii, et mida suurem on kaubanduslik ettevõte, seda suurem on ettevõttesisene raiskamine, reostamine, prügi tootmine. Eramüüja ei viska ilmaski imeliku kujuga kurki ära, vaid müüb soodsama hinnaga ära. Samuti arvestab täpsemalt, kui palju toota. Suurettevõttes on lihtsam ja odavam toota võimalikult palju igaks juhuks (tööjõud on ju ettevõtte tippomanikule üliodav) ja igapäevane ülejääk prügikasti saata (sest ka prügivedu on odav). Igaks juhuks väljastatakse ka iga ostu kohta tšekk. nii on lihtsam ja odavam. Prügi tootmine on lihtsalt siin maailmas niivõrd odavaks tehtud, sest seda prügi toodavad orjatööd tegevad inimesed. Toetades suurmonopole, toetate prügi tootmist ja 21. sajandi orjust.

    VastaKustuta
  3. Ka minule ei meeldi tšekid, sest enamasti mul pole neid vaja ja nende printimine on raiskamine. Ainus aeg, mil ma tõesti tšekke vajan, on kulutaotlused.
    Üldiselt mulle Selver ei meeldi, kuid nende iseteenduses on võimalus teha linnuke kasti, mille tulemusena tšekki ei prindita.

    VastaKustuta
  4. Mina näiteks vahetan ka kassalindi ära kui roosa osa tuleb, kuigi ma tean, et veel jätkuks, aga kuna lihtsalt see on lõpus nii rullis juba, et kõik need tšekid, mis kassasse lähevad ei püsi koos, vaid tõmbavad rulli ja siis on need igal pool kassa vahel kinni ja kukuvad maha. Ja see on jube tülikas, kui palju kliente on.

    VastaKustuta
  5. Inglismaal küsitakse paljudes toidupoodides, kas tsekki soovite, millele ma suurima hea meelega vastan "ei", muidu alati kott pahna täis.

    VastaKustuta
  6. Kuskil keelati BPA keelati beebide toidunõudes küll mõnda aega tagasi ära, aga ega sellestki palju kasu polnud, sest bisfenool A asemel hakati kasutama bisfenool K-d, mille mürgisus ei ole lihtsalt tõestatud. Sellest oli ka ühes Novaatori artiklis juttu, esimese hooga ei leia linki üles.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused