"LAPS EI PEAKS OLEMA VEGAN"

Veganlapse kasvatamine ei ole utoopia. Foto autor M.A. Tabasalu 2013



Kuna veganteemalised lood on viimasel ajal menukad ja kõmulised, olen ma viimasel ajal rohkem tundnud neid pilke, mis heidavad minu kaasveganitele ette, et me surume oma mõttemaailma teistele ebaausalt peale. On siin nüüd süüdi tõepoolest ründavad sõnavõtud, veganismi aina suurem ja laiahaardelisem levik või inimesed on muutunud rohkem teadlikumaks oma tarbitavusest - ei tea, kelle-mille poole nüüd sel korral näpuga näidata.

Kui blogipostitus "Laps ei peaks olema vegan" hoogu kogus, tõi see konkreetne pealkiri ühe sündmusevirvenduse mu elus taas pinnale. Luba ma räägin ühe loo.

Oma teismeeas ei kiitnud ma kindlasti mitte lihasöömist heaks. Olin üpriski sõnakas ja toiduteema oli minu turvatsoon. Mulle on alati meeldinud toidust rääkida, see on lihtsalt niivõrd huvitav ja intiimne. Varase täiskasvanuna oli täistaimetoitlus ja kõik muud toiduteemad see, mis mind ääretult huvitas. Nõnda oli see osa minu elust, mida ma võtsin kõikidesse oma ettevõtmistesse kaasa.

Neli aastat tagasi toimus üks suur laste- ja noorte laager, mida ma aitasin korraldada. Mul olid vabad käed, mistõttu soovisin ma kaasata ka mulle huvitavaid karaktereid, teemasid jne. Kutsusin laagrisse tegevuspunkti läbiviijaks Sille Poola, kes rääkis toortoitumisest ja oma maailmavaadetest üleüldse. Tema punkt oli üks menukamaid ja õnnestunumaid. Näiteks üks kamp 13-15 aastaseid noormehi rääkisid mulle särasilmil, kuidas neile niivõrd meeldis Eesti toortoidu lipuhoidjaga vestlust pidada. Ma alguses ka ei uskunud, arvasin, et nad tahavad armsalt iroonitseda vms, aga võta näpust. Nad siiralt nautisid seda ja ka hängisid temaga koos, kui nende grupi aeg oli läbi.

Ei saa head ilma halvata. Üsna pea tuli aga välja, et minu meeskonnas on keegi, kes leidis, et alaealistele ei tohiks lubada seesugusele infole ligipääsu, nagu selleks on toortoitumine ja muu selleteemaline. See keegi oli minu hea sõber ja temalt ma sellist reaktsiooni oodata ei osanud. Rusikalöök kõhtu, nii tundsin ma end.

Lahendasin olukorra kiirelt. Pöördusin ühe kaasjuhi poole, kes "kontrollis" üle punkti vastavuse. Probleemi ta ei näinud.

Ta pani minu ja mu sõbra väikese laua taha vastakuti istuma. Kõrvalseisjastaatuses olev juht üritas meid lepitada, kuna olime ju hambad ristis teineteisega tülli läinud. Tol hetkel ei saanud ma tema ründepositsioonist absoluutselt aru. Hakkasin kahtlema meie sõprussuhtes ja olin üdini pettunud. Ma sain haiget, ma sain tõepoolest väga haiget.

Põhiline probleem oli tema jaoks taimetoitlus - miski, mida laste- ja noortelaagris arutama ei peaks. Üsna pea sain taustainformatsiooni, kus tegelik probleem lesis hoopiski tema tüdruksõbra kesises toitumises, mis väljendus väidetavalt anoreksiana. Faktideks on see, et neiu oli alakaaluline, tema vanemad olid suunanud ta mitmel korral kliinikusse ravile ja neiu ei soovinud süüa liha.

Sain sellelt tüdrukult kinnitust, et ta soovib olla taimetoitlane, ent tema vanemad seda heaks ei kiida. Spekuleerin, et tegemist oli suhtlusprobleemiga, kuna neiu valik ühte konkreetset toiduainet mitte süüa tähendas tema kallite jaoks viidet tema kaldusele teadlikule tugevale alakaalulisusele. Minu sõber hoolis aga neiust väga ja tahtis teda hoida õigel teel. Eks need lähedased inimesed viisid enese jaoks kokku selle, et halb tervis, madal kehakaal jms tulenevad sellest, kui liha oma toidulaualt ära jätta. Ausaltöeldes ma ei imesta, kui kunagi räägib selle neiu ema oma lastelastele hirmulugusid, et liha peab ikka sööma. Ilma ei saa. Ei.

Sain aru, et tegemist oli nende kahe - minu sõbra ja tema tüdruksõbra - jaoks verivärske haavaga, mida minu kutsutud külaline tahtmatult taasvigastas. Olin laagri aeg ka tolle neiuga taimetoitlusest rääkinud ja minumeelest olin mina ka see, kes kutsus ta laagri ajal taimetoitu sööma, kuna see oli laagri kokkade poolt pakutav valik. Taimetoitlasi oli selles suvelaagris ikka päris palju ja meile oli tagatud eraldi söögikoht. Ei surunud ma midagi kellelegi peale. Mulle ütles ta, et ta on taimetoitlane. Pakkusin talle seda võimalust, kuna arvasin, et ju ei olnud see info temani jõudnud.

Igatahes, me ei leppinudki laagri jooksul ära. Proovisin veel hiljem temaga sellest facebookis  kirjutada, ent sellest ei olnud asja. Meie suhe oli katki. Arvasin, et annan sellele haavale aega veidi paraneda ja järgmises laagris on kõik jälle nii nagu alati on olnud.

Aga ei, nii kahjuks ei juhtunud.

Kaks kuud peale laagrit ei olnud enam teda elavate seas.

Mis sa arvad, kuidas ma end tundsin? Kui palju kordi nägin ma teda oma unenägudes, kui tihti ta mind kummitas? Peale seda suve väldin ma eredaid toiduteemalisi vestluseid ja vaidlemisi kui tuld. Jah, ma olin valel ajal vales kohas ja probleemiks ei olnudki taimetoitlus, näen seda nüüd kui vaid suurt arusaamatust, siis ometi jäi mu keelele kibe tunne.

Ma ei saa öelda, et ma tolereerin lihasöömist, aga ma ei hakka kunagi kellelegi vihjama-ütlema, mida või kuidas toituda, kes peaks kuidas elama. Olen hästi valusalt õppinud, et igaüks - terve, mõtlev inimene -  peab oma otsused ja valikud ise tegema.

Sama lugu on laste ja taimetoitlusega, kui see on nende valik, siis on see nende austamisväärne valik. Eks ka nende vanemad ja vanavanemad tahavad vaid oma järeltulijatele head, kui nad muretsevad, kas tõepoolest seesugune uudne toitumisviis on ikka tervislik. Minu vanaema on mulle juba miljondat korda rääkinud, kuidas tema tuttavad, kes hakkasid taimetoitlasteks said lapse, haige lapse. Seesugused järeldused, et lapse puuet tingis konkreetselt liha mittetarbimine, on põhimõtteliselt samaväärne kui üks suur rasvane demagoogia-propaganda-vandenõuteooria. Nõnda tekivadki eksiarvamused ja müüdid, mis mööda Eestimaad ringi hiilivad.

Ent kui mu tulevane laps otsustabki, et teatud vanuses soovib ta süüa "tavalist" pitsat, siis see ei ole minu koht kedagi keelata. Sundtoitumine on minumeelest kõige suurem karistus, mida inimene peab taluma. Mäletan, kuidas mu vanemad käskisid mul süüa täidetud pannkooke hakkliha ja riisiga. Peitsin iga ampsu laua alla peitu, taskurätiku sisse. Alates sellest sündmusest ma hakkliha ei söönud enam kunagi.

Sellegi poolest peab tagama ka lastele vajalikud teadmised. Üllataval kombel olen näinud päris palju youtube videosid, kus on näha, kuidas laps avastab, et vorst on olnud kunagi üks põssa või lehm. Kõikides videodes on näha laste, noorte mõtlevate inimeste, hämming ja arusaamatus, mis kulmineerub eranditult pisaratega. Need videod on ääretult olulised, kuna nad näitavad kõige siiramalt seda, mida paljud ehk igapäevaselt (siis kui tuleb üks vastik vegan ja hakkab  sind toksima teemadel "Miks sa ikka veel liha sööd?") üritavad alla suruda.

Kui mina peaks kunagi pere looma, siis raseduse ajal, rinnaga toitmise ajal ja kui ka oma lastele toitu tehes söön ja pakun ma täistaimetoitu, sööki, mida ma ise naudin ja eelistan. Eks muidugi saab see olema suur katsumus, kuna tahan ju ka mina oma järeltulijatele üksnes head, et nad oleksid terved, elurõõmsad ja õnnelikud. Lauris on ühel päeval kindlasti väga hea isa, tema prioriteediks on alati teadlik toitumine.

Ma ei pea oma lapsi tapamajade videodega hirmutama, et seletada neile tänapäeva toiduainetööstuse telgitaguseid, aga sellegi poolest on see teema, millest peab rääkima. Ma ei nõustu kindasti mitte väitega, et lasteüritused ei ole see koht, kus taimetoitlust arutada.



Tegin kunagi üht lastelaagrit, kus liha seekord menüüs ei olnud. See oli tol hetkel miski, mida reklaamida ei tasunud aga ei jäänud kolme päeva jooksul keegi nälga. Ausalt öeldes ei usu ma, et keegi üldse seda tähelegi pani. Viimase päeva hommikusöögil tegime pannkooke ja siis tegime pannkoogi iludusvõistluse. Tapa 2012



Üks teine lugu meenus mulle, kus ma tahtsin korraldada oma sõbrannaga samuti üht lasteüritust ja minu suurimaks sooviks oli pakkuda ühe toidukorra vegantoitu. Tegemist oli ühepäevase võistlusmatkaga, kus ürituse korraldajad tagasid vaid ühe toidukorra, milleks oli lõuna. Ainult üks söök. Tõenäoliselt soe supp, ainult et seekord frikadellipalle me sisse ei pane vms. Ei midagi "hullumeelset". Aga ometi ei olnud mu sõbranna minuga üldse nõus, kategooriline kindel ei. Tal oli vaid üks etteheide sellele mõttele, milleks oli hämmingküsimus, kust siis lapsed oma proteiinid saavad. (appi.....)

Tihti on laps-veganteemaliste artiklite ja arvamuslugude vastukommentaariks kasutatud sõnu "täisväärtuslik toit", "täisväärtuslik elu", kus viidatakse justnimelt sellele, et elimineerides alaealise toidulaualt liha, rikub sekkuja tema elu (aga selle looma elu??). Eesti keele seletav sõnaraaamat annab lühikese ülevaate, mida sõna täisväärtuslik endas kannab ja tähendab: "Kõigiti tingimustele vastav, parajal hulgal kõiki vajalikke komponente sisaldav, omadustelt hästi sobiv, hea." Intelligente inimene teab, et teadlik vegantoit vastab väga kenasti sellele seletusele. 

Vaadates seda sõnastust täisväärtuslikkuse kohta, tuleb mul üpriski kiirelt naeratus näole. Vegantoit on inimestele üks sobivaimaid toitumisdieete üldse, kui süüvida viimase 20aasta uurimistulemustesse. Kas siis ometi on soomlased hulluks läinud pakkudes mitmele tuhandele koolieelsele lapsele munitsipaalasutuses vegantoitu? Või on oma meelt hoopis kaotamas Eesti ülemuretsejad, kes arvavad, et veganitel ei tohiks lapsi olla, või kui, siis kindlasti mitte lastele oma eluväärtusi edasi andes?
















Kommentaarid

  1. Kõigega igati nõus, ainuke "vale" asi selle postituse juures oli Rannarootsi grillvorstide reklaam lehte avades. Kergelt kohatu kokkusattumus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh teavitamast. Probleem lahendatud!

      Kustuta
  2. Mul on väga suur austus veganite vastu, kes suudavad oma valikuid endale jätta. Ehk siis ei käi nagu jehhoovatunnistaja ringi ja ei räägi millised mõrtsukad ja loomapiinajad me, omnivoorid, oleme. Tõenäoliselt teiesuguseid on palju, aga kõik ei blogi ega anna intervjuusid, mistõttu jääb pinnale see grupp inimesi, kes oma toitumisharjumusi peavad vajalikuks kogu maailmale esitleda. Mina näiteks ei käi üldse ringi särgiga, et " söön liha". Veganitel on sellised särgid ja kotid tüüpiline nähtus. Sellest on kahju, sest kindlasti paljudel tekib lihtsalt trots.

    Minul ei ole selle vastu midagi, kui laps kasvab veganina. Seetähendab siis muidugi seda, et lapsevanem peab jälgima, sest kasvav organism vajab natuke rohkem väärtuslike toitaineid, kui täiskasvanu. Kui see on normis siis lasku aga minna AGA kui laps on nii suur, et ta oskab ise juba oma toidulauda valida, siis peab tal seda teha laskma. See peab olema tema valik.

    Ei ole see vegantoit midagi nii hirmus. Just sõin vabatahtlikult lõunasööki, kus polnud ühtki loomset toodet (avastasin selle muidugi nüüd, kus ma sellele mõtlema hakkasin, et kas oli nüüd loomset sees või mitte). Kõht täis ja meel hea. Aga ma tõesti söön ka liha kui isu on. Vahepeal rohkem vahepeal vähem.

    VastaKustuta
  3. Veganlus tähendab eelkõige vägivallavastast maailmavaadet. Tõepoolest, selle alla kuulub ka vägivallavaba toitumine. Mis Sa arvad, kui feministid poleks kunagi "oma vaateid teistele peale surunud", kas siis oleks naistel täna valimisõigus? Veganlus on üks 21. sajandi suurimatest ja tugevamatest sotisaalsetest-ühiskondlikest liikumistest. Muutus mittevägivaldse maailma suunas ei toimu vaikides, oma mõtteid peidus hoides. Vegan-kirjaga särgi või koti kandmisest neutraalsemat viisi sõnumi edastamiseks on üsna raske leida :D Siiski tore lugeda, et loomse tooraineta lõunat sõid ja lapse veganina kasvatamises kolli ei näe!

    VastaKustuta
  4. Minu isiklik arvamus on, et lastele suunatud infoga tulebki olla äärmiselt ettevaatlik, sest lastel teatavasti puudub elukogemus ja igasugune filter, millest saadud infot läbi lasta. Ehk siis kui särasilmne vegan väga veenvalt räägib, kuidas ainult taimetoit on hea, võtab laps seda puhta kullana. Mina näiteks ei võta :)Ja oleksin üsna pahane, kui keegi otsustab minu lapsele laagris ajupesu teha.
    Tehke selgitustööd täiskasvanute seas, kes suudavad ise otsustada ja valikuid teha.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja. olen kahe käega nõus, et lastele pakutava infoga tuleb olla ääretult ettevaatlik ja propaganda on ebaaus veenmisvõte.

      Kustuta
  5. Mõnus lugemine! I like! <3

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused