KAS SORTEERIDA VÕI MITTE?

Kas sorteerida või mitte, küsimust siin ei ole. Tabasalu 2013



Eile kuulsin veganpotluckil küsimust, kas on üldse mõtet sorteerida prügi. Nii kurb küsimus. Nagu päriselt, mu süda hakkas sel tükksekundil, kui see mu kuulmekilet ületas, verd jooksma. Sel on üks ja ainus vastus - jah, prügi on mõtet sorteerida. Prügi on vaja sorteerida. 

Esmalt on oluline mõista, et selles küsimuses puudub subjekt. Kui me ei puhastaks oma heitvett, oleks see keskkonnale ja seejärel inimtervisele laastav. Kui suurettevõtted ei tegeleks oma tootmisjääkidega ja puistaks need kuhu iganes või lihtsalt mataks maa alla, oleks tulemus sama. Minu jaoks on see küsimus sama loll (sorry, not sorry) kui tuumajaamad hakkaksid oma radioaktiivset prügi lihtsalt prügikonteineri kaane alla panema, või viskaks ükskõikselt-mugavalt metsa alla. See, et tühi krõpsupakk pole sama ohtlik kui uraanimaak, ei tähenda, et tarbijal ei oleks kohustust seda suunata kahjutuks tegemisele. Tuletan meelde, et Eesti Vabariigi põhiseaduse viiekümne kolmanda paragrahvi kohaselt on igaühe kohustus järgnev: 

§ 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. 

Tavatarbija peaks sorteerima kindlasti eraldi komposteeritava materjali. See on kõige suurem probleem, mis rikub ülejäänud prügi ümbertöötlemist. Pannes biojäätmed segaolmejäätmete mahutisse, muudavad biojäätmed teiste jäätmete taaskasutuse raskeks, vahel lausa võimatuks. Näiteks märga määrdunud paberit ei saa ümber töödelda. Sorteerimata segaolmejäätmed põhjustavad prügilas nõrgvee teket ja prügilagaasi, eelkõige metaani, millel on oma osa kasvuhooneefekti tekkimises. 

Toidujäätmed on keskmise tavatarbija suurimaid prügitekitajaid. Minu kortermajal ei ole biokonteinerit, mistõttu on mul kolm valikut. Kas ma puistan kõik oma banaanikoored lähedalasuvate põõsaste alla peitu, teen ettepaneku korterühistule või leian oma kodukvartalis vastava konteineri ning käin oma ämbrit salaja seal tühjendamas. Praegu kasutan ma seda viimast varianti....... Nägin Tallinna prügi sorteerimise juhendis märget, et "Vähema kui 10 korteriga elamutes ja eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. " Ma pole mitte kunagi märganud väikese kortermaja halduses olevat kompostrit. Kas sa oled? Miks ei ole see osa normaalsusest? Igal kortermajal, ehk ka alla kümne majapidamisega, peaks kindlasti olema biokonteiner. Pealegi on nende rendi- ja äraveo hinnad väga mõistlikud. 

Muide, kas sina teadsid, et OÜ Tootjavastustusorganisatsioon pakub tasuta teenust korter- ja eramajadele prügi sorteerimiseks? Kortermajadel on võimalus oma puhastest pakenditest vabaneda läbi pakendikonteineri teenuse. Sellesse konkreetsesse konteinerisse võib panna vaid puhtaks loputatud pakendeid - salatikarbid, siirupipudelid, konservkarbid, pappkastid, tetrapakendid jne. Vaata ülevaatlikku juhendit siit. Eramajapidamisel on võimalus liituda pakendikoti teenusega, mis hõlmab endas klaasist pudelite ja purkide äraandmist ning kartongist, plastist ning metallist pakendijäätmete äravedu. Kõik see toimub ettevõtte poolt tagatud vahenditega (vastavad kotid, transport otse sinu koduuksest). Rohkem infot siit. Tasuta teenus on saadaval peaaegu üle Eesti!

See programm on niivõrd mugav, et mitte ühelgi majapidamisel ei tohiks olla segapakendi konteinerit, kui olemas on biojäätmete ja paberi likvideerimiseks sobiv lahendus. Mis vabandused sul veel on?



Vaadates ülalpool tabelis olevat statistikat, on arusaadav, et tavatarbija ei saa neid numbreid banaanikoore kompostimisega kuigi väga kõigutada, aga siiski on Eesti Vabariigi kodanikud neis näitajates vastutavad. Meil on olemas igasugused variandid, et suunata edasiseks töötlemiseks iga jääde, olgu selleks vanad riided, ravimid, arvutihiired, laevärvid, margariinitopsid jne.

Ahjaa, ja sina kallis noormees või neiu, kes ostab mahejogurtit, et anda oma panus keskkonnahoolele aga pakendit puhtaks pesta ei oska ning seda vastavasse konteinerisse viia, on mugav, kahepalgeline ja silmakirjalik.

Iga kord kui ma oma sorteeritud prügi vastavasse kogumispunkti viin, näen taas, et keegi on sinna suvalist jura visanud. Kõige rohkem ajab mind marru biokonteinerisse visatud kraam, mis sinna kindlasti mitte ei käi. Need vägitembud ei aita mitte kuidagi kaasa riigi ja Euroopa liidu poolt paika pandud strateegiatele jõudmaks sinna tabeli otsa kus Šveits ja Saksamaa figureerivad, saatmata prügimägedele mitte midagi sadateks aastateks chillima ja maad mürgitama.

Pane tähele, kuivõrd suur protsentkogus prügist suunati Eesti näitajal aastal 2008 lihtsalt prügimäele. Kolmveerandil Euroopast on samamoodi kasutusel seesugune absoluutselt iganenud "lahendus" suunata elanike prügi prügilasse. Luba ma koputan su südametunnistusele ja tuletan meelde, et prügila on maa sees olev auk, mis täidetakse prügiga ja selle täitumisel kaetakse tehismaastikuga.



Häbi! Tallinn 2016 


Prügimäed ei ole kindlasti mitte aktsepteeritavad, prügi mittesorteerimine ja tarbijateadliku käitumise eiramine ei ole tolereeritav.

Kuulsin sel samal potluckil ka kommentaari, et prügi ei ole mõtet sorteerida, kuna tuleb prügiauto ja sinna pannakse kõik jäätmed kokku. Apppppiiii kui ignorante ja rumal arvamus. Jäätmed kogutakse eraldi, et vähendada prügilate koormust ja hõlbustada nende efektiivset tööd sorteerimaks välja ümbertöödeldava, komposteeritava, ohtliku ning jäätmekütuseks kõlbuliku materjali. Niivõrd palju ressursse on läinud selleks, et luua erinevad süsteemid ja lahendused prügi sorteerimiseks ning hilisemaks töötlemiseks. Palun ära usu vandenõu teooriaid.

Jäätmete sorteerimine on ebaefektiivse majandamise probleemile p a r a n d a m i n e, mitte ennetamine. Seega esimene samm on võtta pakendivabalt ja teine samm on jäätmeid sorteerida.



Võta enesele kaasa siit üks küsimus, mille üle mõelda. Miks on sul prügikast?






              







Kommentaarid

  1. Meil ei ole prügikasti maal. Minu unistus! Kile, klaas, paber ja ohtlikud jäätmed lähevad kõik keskuses asuvasse kogumipunkti. Igaks pakendiks on eraldi kastid. Fantastiline võimalus! Kompostijäätmed korjan kodus kokku ning viin aeda selleks tehtud kohta. Sain isegi vanemad sinnamaale, et nemadki muretsesid endale kompostikasti linna. Neil on korterelamus küll üldprügikast olemas ent ema on usin pakendisorteeria isegi (kodukandil on tellitud eraldi kastid selleks ehk paber ja kile) Esialgu asusid need kastid majadest eemal, metsatuka varjus ning suvalised inimesed vedasid ka linnast sinna suvalist kraami, mis üldse sinna ei käinud (ka ohtlikke jäätmeid) Lõpuks tõsteti kastid majade lähedusse ning kadus igasugune sogavedamine. Paljud tõstsid asjad lihtsalt autost maha kastide kõrvale varju. Idiootluse tippmark! Õnneks on seegi mure nüüd kadunud. Kuigi selliseid kes panevad kilekotiga vanapaberit paberikasti leidub ilmselt igavesti...

    VastaKustuta
  2. Kuidas suhtuda puhta vee kulutamisse pakendite pesemisel? Minu meelest see nullib osaliselt keskkonnahoidliku mõtte ära.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kindasti ei nulli, sa võid ka tiigiveega pesta või vihmaveetünnis. Ja kui mõelda sellele, mitmed sajad või tuhanded aastad kuluvad loodusel selle pakendi neutraliseerimiseks.... räpane vesi saab õige pea puhtaks, kas siis inimese või looduse abil, aga räpane-mürgine plastik eraldab oma mürgiseid aineid võib-olla isegi kümneid tuhandeid aastaid.

      Kustuta
    2. Kas sa pesed jogurtitopsi paarisaja milliliitri veekogusega ja tagatakse selle ümbertöötlemine või sa ei tee seda, ja see läheb prügilasse põhjavett mürgitama?

      Kustuta
    3. Kunagi ammu, kui jäätmete sorteerimine alles meile jõudis, rääkis üks vastav ametimees väga konkreetselt, et keegi ei käsi pakendit pesta (just seoses puhta vee kulutamisega), vaid toode peab olema pakendist eemaldatud. Ja tõi näiteks margariinikarbi, mille võid lihtsalt noaga hoolikalt margariinist puhtaks kraapida, aga pesema ei pea.
      Kuigi mul puudub ettekujutus, kuidas see ümbertöötlemine käib, aga minu arust on see palju mõistlikum soovitus kui vihmaveega pesemine, mida enamik inimesi ei hakka küll iial tegema.

      Kustuta
  3. Paluks täpset sõnaseletust väljendile "veganpotluck"!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ühispiknik! Näiteks siin on ülevaatlik tekst selle ürituse kohta: https://www.facebook.com/events/1733243493596801/

      Kustuta
  4. Miks on riidekonteinerid ainult Tallinnas? Iga maakonna pealinna bussijaamas võiks selline asi olla, lisaks kõik konteinerid, et ka maal elav inimene saaks näiteks kord kuus linnas käies kerge vaevaga oma sorteeritud prügi ära anda. Praegu on elu igast küljest vaadatuna Tallina-keskne.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kirjutasin, et OÜ Tootjavastustusorganisatsioon pakub tasuta teenust korter- ja eramajadele prügi sorteerimiseks. Seal on väikeseid valdu kui ka muid linnu peale Tallinna, kus see võimalus on. Minu vanematekoduvallas seda teenust veel saadaval ei ole, aga tegin ettepaneku. Loodetavasti on varsti ka Kadrina vald sammuke lähemal keskkonnasõbralikkusele.

      Minu vanematekodus kõik ülejäävad riided viiakse ühte kasutatud riiete poe juurde, kus on ka selline kast nagu tasuta riided.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused