ÜLEVAADE TARTU JOOGAKESKUSEST



Nagu ma siin juba varem kiidelnud olen, siis ma elan päris mõnusas kohas. Kolides ma neist privileegidest midagi muidugi ei teadnud. Ühe väikese jalutuskäiguga avastasin, et Tartu Joogakeskus asub minu elamispaigast kolme maja kaugusel.

Olen teadlikult Tartus ringi käies uudishimulik, kaart ja kaamera näpuvahel on mõnusaks turvatsooniks. Võtan igat pidi vabalt, kuidagi nii värskendav on lihtsalt hommikul aegamisi kooli jalutada, mitte nagu Tallinnas pidevalt trammile-bussile joosta. (Ma kippusin olema see, kes 100m joostes bussi püüdis. Ma ei tea, keda ma tänama pean, et ma auto alla ei jäänud.) Tallinnas elades ei olnud mul mingit aimu sellest, mis protsessid on toimumas samaaegselt looduses. Ainus asi, mis andis märku, et sügis oli alanud, oli varahommikune tüütu lehepuhuri müra või siis kevade kuulutajaks olid vastavad moereklaamid. Mäletan, kuidas ma hakkasin igatsema männimetsa lõhna. Käsi südamel, tundsin ma puudu isegi muru peal kõndimisest.

Siin Tartus on minu jaoks aeg aeglustunud, tahan olla rohkem hetkes. Selsamal silmapilgul, kui ma märkasin Looming hosteli aiaväravas silti, et selles samas hoonetekompleksis asub ka Joogakeskus, siis teadsin, et selle sügise märksõnaks saab jooga. Kodus uurisin tunniplaani ning sama päeva õhtul saatsin ma juba päringu, kas saan juba esimesse tundi tulla. Sain jaatava vastuse ning asusin end valmis sättima.

Pilates

Ütlen kohe ära, et päris ehedas joogatunnis pole ma kunagi käinud. Sel päeval oli tunniplaanis pilates, teadsin, mida see endast nii ligikaudu kujutab, mistõttu tundsin end mugavalt valimaks esimeseks korraks pilatese.

Panin enda juuksed madalasse hobusesabasse, jalga said sokid, selga pikad trennipüksid, sporditopp ja kõrgema kaelusega sirgelõikeline pusa. Kaasa võtsin seljakotiga vett.

Kohale jõudes oli koridor täis väikeseid lapsi, kelle tund oli just lõppenud. Kui nende sebimine sai otsa, pressisin end keskuse garderoobi, kuhu saab panna oma välisrõivad ja jalanõud. Kohe seal samas on kaks privaatset kuubikut rõivaste vahetamiseks, kraanikauss ja tualettruum. Keskusel on kaks saali - Kuu ja Päike. Pilates toimus väiksemas saalis, kuhu mahus trennilisi üheksa.

Riiulist sai võtta omale mati. Valikus oli ka pleedid ja pehmed klotsid, ent õpetaja ei kommenteerinud nende kohta midagi. Maksin oma piletiraha õpetajale ära ja tund hakkas pihta.

Õpetajaks oli noor väga hea füüsilise vormiga naine, kelle diktsioon ja kehaseisak meenutas teatrikooli õpilasi. Ta oli paljajalu, mustade retuuside ja helepruuni topiga. Oma matti tal ei olnud. Kõike seda, mida me tegema pidime, seletas ta meile samal ajal kui ta sammus ringi ja kohendas õpilaste poose. See oli aga vägagi keeruline, kuna pidin pidevalt keskenduma ta igale sõnale ja vahetevahel jooksis aju ikka kokku. Niiöelda vaimselt lõdvestuda ma ei saanud, terve see aeg olin ma väga keskendunud sellele, mida ta ütles.

Päris kiirelt sain higi lahti ja võtsin ära pusa. Oleks olnud mugav olla ka paljajalu, aga tundsin end sokkide äravõtmises veidi piinlikult. Harjutused olid huvitavad ja kordusid vähe. Kõik ülesanded olid lihtsad ja kõigile jõukohased, mis oli väga hea. Keegi ei saanud spetsiaalselt rohkem ega vähem tähelepanu. Tundsin, et klassis olid kõik võrdsed. Õpetaja teadis hästi mida ta teeb ja terve kava oli loogiline ja läbimõeldud. Muusikavalik tagasihoidlik ja mõnus.

Peale treeningut olin ma väga väga lõdvestunud ja rahulik. Magasin üle pika aja sügavalt ja hommikul isegi veidi sisse. Järgmisel ja ülejärgmisel päeval olin ausalt öeldes väga väsinud.

Kas läheksin uuesti? Jah

Yinjooga

Yinjoogasse läksin ma kaks päeva pärast pilatest. Lugesin, et sellesse tundi võiks panna selga soojemad riided ja jalga paksud sokid. Millegipärast oli mul väga keeruline leida mitte keha ümber soojasid trenniriideid. Kodulehel on kirjas, et eelistatult võiksid need olla looduslikest materjalidest, mida mul aga ei ole. Vastavalt kodulehe soovitusele käisin ka enne trenni kodus dušši all. Kuna olin pesunud ka pead, ei tahtnud trenni ajaks oma juukseid kinni panna ja tegin kõik harjutused kergelt niiskete juustega, mida pidin ikka ja jälle oma näo eest eemale lükkama. (Ma ei tahtnud patsikummiranti ja survet peanahale).

See tund toimus suures ja avaras Päikese saalis. Jõudsin kohale 15 minutit varem. Võtsin omale mati ja istusin kohmetult rätsepistesse maha. Peagi sain aga kõrvaloleva neiuga jutusoonele ja üsna tuli ruumi ka õpetaja.

Õpetaja oli oma kolmekümnendates eluaastates ja mitte nii heas vormis kui pilatese juhendaja oli. Õpetajal oli silmuskoes roosa nahkhiirelõikega pluus, mustad püksid ja beebisinised spordisokid.

Ta hakkas kohe pärima kuidas meil läinud on. Tunni alguseks oli ruumis umbes 10 inimest, kellest oli enamik küll naised ja noored, aga grupis oli siiski vähemalt üks vanem mees. Osalevad inimesed olid väga erinevate oskustega, nagu mu rändelv pilk kindlaks määras.

Õpetaja pani sellise piniseva-torupillitseva muusika makist käima ja tund hakkas tagasihoidliku ommaitamisega pihta.

Mulle väga meeldis see tund, kuna aeg läks väga väga kiirelt ja ma tundsin end üdini mugavalt. Tegime täpselt mulle paraja raskusastmega poose ja venitusharjutusi. Peamine rõhk oli võtta poos ja õppida lõõgastuma selle esimeses tagasihoidlikus valus.

Seal tunnis õppisin kasutama igasuguseid joogaklotse ja tekke, et mõnes poosis panna jalgade alla või põlvede vahele jne. Tempo oli pigem aeglane. Igas poosis võtsime ikka rahulikult aja maha. Mulle väga meeldis, et enamikke poose oli minu jaoks uudsed ja venitasid piirkondi ja lihaseid, mis igapäevaelus kohe kindlasti soojaks venitatud ei saa. Õpetaja oli väga siiras ja abivalmis, ta käis kõiki abistamas. Lisaks pakkus ta välja erinevaid alternatiivharjutusi, kui keegi ei saanud teha nii või naa. Näiteks oli grupis üks meesterahvas, kel olid mingisugused kehaprobleemid. Samal ajal jõudis õpetaja tegeleda nii tema kui ka kõigi teistega. Seal tundsin ma väga hästi seda, et ma teen täpselt nii palju kui ma saan ja suudan, ning see ongi sel momendil kõige olulisem.

Lõpulõdvestus oli mõnus ja rahulik. Nägin igasuguseid kujundeid oma suletud silmade taga ja mu pea oli täiesti tühi. Oma mõttetesse sain korralikku vaikust, mille üle olen ääretult tänulik.

Kas lähen uuesti? Jah, kindlasti. Olen isegi kodus youtube videote järgi yinjoogat teinud ja arvan, et see on see, mida ma saan nimetada Minu Joogaks.

Yogafunk

Sellesse treeningusse läksin ma koos oma õega. Ma arvasin, et seesugune joogavorm võib talle kõige rohkem meeldida ja üleüldse on tore kellegagi koos joogatamas käia. (Kuigi hiljem siiski mõistsin, et mulle isiklikult meeldib siiski kõige rohkem üksi käia, nõnda saan ma vaid iseendale keskenduda.)

Treeningu viis läbi minuga sama vana noor neiu, kes oli täpselt seesuguse joogavormi jaoks õige suhtumisega - särtsakas ja aktiivne. Tal olid seljas vägagi tavalised liibuvad sünteetilisest materjalist spordirõivad. Kuna tegemist oli noore neiuga, kes vahepeal nalja viskas, siis autoriteetsust ma tema puhul ei tunnetanud. Seetõttu ei olnud see tund minu jaoks mitte kuidagi meditatiivne.

Tema käe all läbiviidud kava oli minu jaoks üpriski keerukas. Minumeelest kätekõverdused siiski ei ole see joogatreening, millest mina osa tahan võtta. Pealegi on Tartu Joogakeskuse Yogafunc kava kolm kuud täpselt sama, niiet kel on soovi, võib oma oskusi lihvida, aga mulle see kindlasti ei passi. Treening oli minu jaoks pigem aeroobika matil tagasihoidliku lõpulõdvestusega, aga mitte jooga.

Yogafunc idee poolest sobiks mulle vast kõige rohkem, nii arvasin ma enne, kui alles esimest korda tunniplaani vaatasin. Täna, olles aga juba mitmel erineval joogatunnis osalenud, siis ma tean, et pigem vajan ja ootan ma väga rahulikku keha pingutamist ja lõdvestamist üheskoos. Füüsist meeldib mulle treenida pigem ränkraske maastikujooksu või matkaga, aga mitte matil pea peal seismist harjutades.

Ühte väga huvitavat tüüpi kätekõverdust õppisin ma küll tegema: käte kõverdamine toimub mitte külgede poole vaid jalgade poole ehk nii öelda keha sisse. Megaraske, kuigi nii 20 tk siiski jaksasin ära teha (ja järgmised kolm päeva õlalihased valutasid).

Kas läheksin uuesti? Ei.

Sivananda

Sivananda jooga sai valitud seepärast, et selle joogastiili kirjelduses oli märgitud, et praktiseerijad võiksid olla taimetoitlased. Kuna ma seda olen, siis ehk on minust poole sammu kaugusel ka midagi lahedat.

Joogatunni õpetaja oli imetore tumedapäine naisterahvas, kellel oli väga mõnus diktsioon, hääletoon ja tämber. Rõivastatud oli ta valgetesse linastesse lohvakatesse pükstesse ja paar numbrit suuremasse kollasesse t-särki. Ta oli ääretult professionaalne ja rahulik. Mulle väga meeldis, et kuigi Kuu klassiruumis oli selles tunnis vaid kõvasti minust vanemad inimesed ja ilmselgelt nende oskusi arvestades ka kogenenumad, siis kõik said võrdselt tähelepanu. Ta käis ja abistas mõne puudutusega.

Sivananda jooga algas ommitamise ja tervituslauluga, millest ma ei oska kahjuks lugu pidada. Alguses olid väga intensiivsed hingamisharjutused, mis pikapeale ei mõjunud kurgule hästi.

Hästi korraks sain higi lahti ja võtsin oma kampsuni ära. Sellesse tundi tulin ma puuvillaste pükste, puuvillaste sokkide (mida ma juba julgesin kohe alguses ära võtta) ja nelja erineva ülaosaga, mida sai tasapisi vähemaks koorida. Kõige totram valik oli muidugi üliavar õhuke pealiskampsun, mis nii mõneski poosis seljast ära tahtis tulla. Sivananda joogasse minejale soovitan ma kaasa võtta silmaklapid. Õpetaja palus põhimõtteliselt terve tunni silmad kinni hoida, mis mulle üldse ei meeldinud. See on üllataval kombel väga raske. Poole pealt andsin alla ja hoidsin oma silmad lahti.

Enamjaolt näitas ta oma matil harjutuse ette ja me kordasime seda, kuigi grupp oli selgeks õppinud ka ühe konkreetse harjutuskava. See hõlmas endas koordinatsiooni, hingamisharjutusi ja erinevaid joogapoose (kobra, alla vaatav koer jne). Selles ei olnud midagi keerulist, kuigi ehk veidi tüütu oli seda 7-8 korda läbi teha. Ülejäänud tunnist oli erinevad venitused, mida pidime pikaajaliselt hoidma koos vastava hingamisharjutusega. Mulle üldse see ei meeldinud. Näiteks minut aega hoitud turiseisu ei ole minu jaoks see, mida ma vajan ja tahan. Need harjutused erinesid väga sellest, mis yinjoogas tehti, kuigi poosi hoidmise kontseptsioon on sama. Näiteks oli kavas poolsild, selili lamades ühe jala õhus sirgelt hoidmine jms.

Lõpp saabus üpriski kiirelt. Lõpulõdvestus oli mõnus, ta oskas seda väga hästi läbi viia. Tunnile pani punkti lõpulaul, mida ma muidugi kaasa ei osanud laulda. Tund kestis tund ja 45 minutit.

Kas läheksin uuesti? Pigem ei.

Kommentaarid

Populaarsed postitused