MINU VEGANAASTA KOKKUVÕTE 2016


Mõtlesin vaadata veidi aastale tagasi ja võtta kokku minu teise veganaasta kogemused, sündmused ja muud sellega seonduv. Milline oli siis aasta 2016 vegan vaatevinklist?

Aasta tagasi olin ma tulnud Helsingist tagasi ja üsna pea seisin reaalsuse ees, kus seitanijahu naljalt poest saada ei ole, nii ka hernetempeh, sidrunijogurt ja durian jäid ju lahe taha - haardekaugusest välja. Jaanuari-veebruari kuus oli mul minumeelest üpriski lahedalt vaba aega ja kodus küpsetamine oli lust. Õppisin näiteks tegema Sandra Vungi Pehmet piparkooki, doonitseid, paneeritud kevadrulle banaaniga. Olin jõuludeks saanud köögikaalu ja sain aru, et ideaalse koogi saladus on väga täpselt mõõdetud koostisosad. Märksõna oli kindlasti ka püreesupid. Vaba aeg pani pea tööle ja hakkasime oma kogutud varusid külmkapist ja muudest panipaikadest toitudeks organiseerima. Ka alustasime eksperimendiga vaid nädalas korra poes käia ja üldse vaadata kuidas ja mida me sööme. See oli väga tore õppetund, sest me raiskame toitu lihtsalt nii palju. Kuivainete osas on kindlasti igalühel meist paar asja, mis juba mitmendat aastat kusagil köögikapis konutavad. Justsamused need Helsingist kaasa ostetud lima oad, millest mul oli suur plaan martsipani sarnast magustoitu teha või siis jõuludeks saadud "kuivatatud salatiõied" millega ma ei oska mitte midagi teha. Ah, eks ikka oskaks - laiskus on vist see süüdlane.

Varakevadesse mahtus tähelepanu rõivastusele ja kehahooldustoodetele. Õppisin ise seepi tegema. Hakkasin üha rohkem uurima taimsete kiudude kohta. Tasapisi vahetasin välja oma meigitooted veganvalikutega välja. Ega ma eriline meigiguru ei ole, aga huulevõided ja kreemid panevad küll kätt järele haarama. Ajaga on saanud väga tugevaks märksõnaks eetiline tarbimine. Kevadel ma veel ei teadnud, et sellest saab tõsisem mõtterännak olema, aga sügisel hakkasin ma võtma eetikaõpetust. Näib, nagu tasapisi ma isegi et triivin veganlusest kõrvale selles mõttes, et ma hakkan oskama valikud seadma eetilisele kaalukausile üleüldises võtmes. Ma näiteks üldse ei taha enam kasutada ja ka nõustuda sellise mõistega nagu veganeetika. Sügisel küsiti minu käest kas veganid peaksid olema ka keskkonnateadlikud tarbijad ja keskkonnateadlikud tarbijad veganid. Tol hetkel ma ütlesin, et igaüks elagu nii, nagu ta õigeks peab. Täna ma arvan aga seda, et oma eetilisi vaikuid ei tohiks piiritleda vaid veganlusega. Miks peaks? Ma jätaks isegi selles mõttepallis sõna veganluse välja. Oluline on hoopiski suunata oma pilk sellele, et milline inimene ma tahan olla, milline inimene ma võiksin olla ja milline inimene ma olen suuteline olema.

Üks asi veel. Eks see vajab pikemat arutelu ja täpsustamist, aga selle aastaga olen ma jõudnud ka seesugusele arusaamisele, et see "kui sa oleksid üksikul saarel ja seal oleks üks loom, kas sa sööksid ta ära"-näide on väga õigustatud küsimus. Varem ma naersin selle maha, aga täna ma olen nõus väitega, et eetika on subjektiivne. Iga maailma kodanik ei pea hakkama veganiks. Veganlus on subjektiivne valik, üks eetiline valik paljudest teistest. See võib olla hea samm alustamiseks aga see ei ole kindlasti ainus ja ka mitte igas olukorras parim valik.

Mais avati Eesti taimetoidupood Lääts, mis oli minu jaoks igati väga tore sündmus. Tootevalikust oli minu lemmikuks Tofurky - sellist "võlts" kalkunisinki poleks ma isegi unes osanud ette kujutada. Usu mind kui ma ütlen, et isegi kõige parem päris kalkuni sink ei suudaks sellega võistelda. Milline mahlane maitse ja lõhn ning muidugi kiuline tekstuur. Isegi Rääbu sõi seda liha pähe (ta on selles osas korralik spetsialist, kuna kahtlasi pasteete ja muud seesugust ta naljalt ei taha nuusutadagi). Teine hitttoode oli minu jaoks muidugi kookoserasval põhinev margariin, mis mekkis küll nagu päris ehtne või. Ma pole kunagi varem aru saanud, miks inimesed söövad võileiba koos võiga. Tegelikult praegugi ei mahu mulle pähe idee süüa röstimata saia koos koheva võikihiga. Röstitud soojast saiast ma saan aru, aga lihtsalt vahustatud rasva süüa? Ah, maitsed on erinevad. Küll aga olen ma selle mõistmiseni poolel teel, sest see toode pani mind ju esimest korda elus sööma röstsaia lihtsalt võiga. Oi, see sulavõi on nii mõnus, et ma ei taha selle peale enam rohkem mõelda ega sellest kirjutada.

Suve märksõnaks on kindlasti erinevad potluckid, mida sai ette võetud peamiselt Kadrioru pargis. Mõni oli selline rahulikum, mõnel käis ürituselt ikka +60 inimest läbi, mis oli ju ülitore! Ma ise olin hästi rõõmus kui olin kirjutanud potlucki üritusekirjeldusse, et pöörata tähelepanu ka tekkivale pakendijäätmele ja seetõttu tekkis 30 osalisega ühispiknikul vaid kolm pakendit! Nii lahe.

Veganaasta kokkuvõttest ei saa puududa ka minu reis Lõuna-Euroopasse. Külastasime päris mitut üdini taimetoidu- ja isegi veganrestorani. Suur üllataja oli Bosnia ja Hertsegoviina megaodavad hinnad. Sain 9kg arbuusi põhimõtteliselt sentide eest. Lahedad tooded, millega kokku puutusin: trühvlivõi, riisipiima jäätis, "kananaggitsad", sidrunijogurt, iirisepuding. Sellest kõigest kirjutasin ma täpsemalt siin lingil.

Sügis viis mind Tartusse. Siin avastasin enda jaoks Ruunipizza, Pahupidi kohviku, Gengöögi. Suvel kui sai Tartut nii nipet näpet külastatud, siis silma jäi kohe, et pakutakse tänaval veganjäätist ja šašlõkki. Kahjuks ei ole mina jõudnud seda viimast veel mekkida. Aga fakt, et see on turul ja täitsa mõistliku hinnaga, on nii kummastav. Läbi facebookifiltri oli näha ju kuidas päris paljude veganite jaanipidu sai sašlõkki osas totaalse upgreidi.

Sain sel aastal esimest korda proovida taimset kohukest, mida ma olin igatsenud juba tükimat aega. See oli päris mõnus maius, kuigi kohukesega päris võistelda ei suuda. Mul on hea meel, et tartlasena on olemas Ruunipizzas väike vegantoodete sektsioon. Kuigi tegelikult ei saa ka kurta Kaubamaja Toidumaailma, Maksimarketi, Rimide ja Lembitu Konsumi valikut. Sel aastal tuli müügile ju niivõrd palju erinevaid taimseid jäätiseid, ma pole jõudnud kõiki veel äragi mekkida. Rõõmu pakkus ka see, et Violife määrdekreemid on Prismasse jõudnud. Mulle tohutult maitseb see kreem lihtlabaselt tortilla vahel. Üks teine Prisma poolt pakutav lemmik on olnud selle aasta uus toode - alpro "kohupiimakreemi" dessert.

Ja kindlasti ei saa unustada Aparaati, mille kõrval ma põhimõtteliselt elan. Nii kahju, et lõunapakkumistele on raske löögile saada, alati kui ma käin, on ruum pungil täis ja isegi, kui raamatupoes aega parajaks timmida on võimalused väikesed. Aparaadis oli minu lemmikuks paneeritud mingi aedvili ja koorene pilaff vms. No ma ei tea, mis oli selle roa saladus, aga ma tundsin füüsiliselt, kuidas see mind suutäie kaupa võrgutas.

Ja pean saatma siit ka kiidusõnad Hektori kohvikusse, sest et seal on päris maitsev vegantoidu valik. Õppisin nautima portobello seent. Seal on üks pearoog selle peategelasega esiotsas. Suurepärane toidukogemus - soovitan kõigile. 

Sügisel ilmus ka ajakiri Eesti Vegan esinumber ja toimus Taimetoidumess. Minu vegansügise üheks osaks oli kindlasti meeleavaldused, mis puudutasid metsloomade kasutamist tsirkuses. Sel ettevõttmisel oli ju nii edukas lõppmäng - 4 suurt linna on öelnud seesugusele meelelahutusele ei. 

Hästi palju sai ka väljas söömas käidud, nii Tartus kui ka meie vanades lemmikutes Pealinnas. See on minu jaoks selliseks toredaks kombeks kujunenud, et sõpradega välja õhtustama minna - lüüa end üles, lobiseda ja proovida uusi maitsekogemusi. Negatiivne kogemus oli Inspiratsioon (lugu siin lingil), kuhu ma esimest korda sattusin, ja kõige maitseküllasemad olid road Komeedis ja muidugi Vs. Ka Blissi sai sel aastal mitmel korral külastatud. Tähistasime seal näiteks mina oma kooli ja Lauris oma kooli lõpetamist.

Selle aasta üllatajaks on kindlasti olnud VegMachine burger. Suur, suur kummardus! Ükspäev tegelikult kõndisin kodust ühele üritusele ja mulle tulid vastu võõrad naisterahvad, kõigil mingi burger näpuvahel. Silmad läksid mul kohe kullisilma modei - kust siinkandis burgerit on hakatud pakkuma? Neist möödudes sain kohe aru, et tegemist on justnimelt selle veganputka burksiga.

Ahjaa, ja päris lahe oli ka Vapiano VIP õhtu, kus degusteeriti peamiselt veganroogasid (lugu siin lingil). Sain ka ise ju põlle ette panna.

Suureks sammuks on kindlasti olnud Viru keskuse Toidumaailma tekkinud põhimõtteliselt veganriiuliks tituleeritav ala valmistoiduga. Sel aastal tuli turule VegaMama oma ready to go ampsudega (link minupoolsest ülevaatlikust postitusest), mis ka seal toredasti leitavad on. Nii ka NOP magustoidud ja Biomenu salatid (rosolje, coleslaw, norirullid jne) ning muu säärane. Üleüldse on paljud söögikohad liitunud kampaaniaga Taimsed valikud, mis kutsub üles vähemalt ühte taimset rooga oma menüüs pakkuma ja taimetoitlus on täiesti tavaline ja normaalne asi.

Isegi omale uut perearsti otsides ei tekkinud mul mitte mingisugust probleemi arsti leidmisega, kes tolereerib minu valikut süüa vaid taimetoitu. Eelmise arstiga oli mul selles osas probleem.

Aastale on lõpu pannud jõuluteemaline potluck Tartu Skaudimajas, minu sünnipäev, jõulud, vana aasta ärasaatmine. Põnevaimad toidud, mida äramekkitud said oli sült, porgandisinep ja porkkala. Vot sellest suitsutatud marineeritud porgandist ehk porkkalast saab kindlasti minu pidupäevatoit. Tõeline südametemurdjast delikatessroog.

Selline oli minu veganaasta kokkuvõte. Ootan juba põnevusega järgmise aasta postitust - mida kõike põnevat ma siis maitsta saanud olen, milline on Eesti vegantoiduturg ja kelleks ma siis kujunenud olen. Ilusat uut! Põnevat uut! Maitsvat uut! 

Kommentaarid

Populaarsed postitused