KOGEMUSED OMA KOTIGA OSTMISEST



Tihti küsitakse mult kuidas ma käin oma kotiga poes toitu ostmas. Veider küsimus, kuna oma kotiga poodlemise kampaaniaid on tehtud pool minu elueast. Aga ega mul ei võta ju tükki küljest sellele lihtsale küsimusele vastata. 

Poes käin ma vahel riidest kottidega, vahel seljakotiga, siis jälle kilekotiga (neid ikka vahel satub meile), võrgust kotiga, korviga, ämbriga, purkidega, pudelitega – sai vist kõik? Ja ega seal ei olegi muud, kui paned oma kaasavõetud anuma täis ning maksad. Kuigi tegelikult reaalsuses see vist tõesti nii lihtne ei ole. Mõned nõksud ja eripärad siiski on. 

Näiteks klaaspurgi, pudeli või muu sarnasega lahtist kaupa ostes võib juhtuda, et sa pead eelnevalt teadma taara kaalu. Näiteks nõudepesuvahendit ostes ütlen ma kassiirile kui palju selles ostetavat toodet on, kui ma just oma pakendi kaalu eest maksta ei soovi. Teadagi on ju mõned pudelid ebastandartse mahutavusega ja alati ei ole ka märgist kui palju see mahutab. Limonaadipudelisse on ääretult lihtne mul nõudepesuvahendit osta, kuna ma tean täpselt, et pudel mahutas ennist 1 liiter limpsi. Klaaspurkidega osteldes soovitan kodus purgid teibi ja markeriga ära markeerida.

Kui sa tahad näiteks oma plasttopsiga soojaletist guljašši ja tatart, siis paljud kauplused seda ei luba. Enamasti oleneb see ka teenindajast isiklikult. Ma ise olen saanud väga palju eitavaid vastuseid, mistõttu ma ei ole eriti motiveeritud seda stabiilselt harrastama. Küll aga lugesin ma väga hea nipi kolleegblogist, kus soovitati selleks tarbeks huuled punaseks värvida ja selg sirgu ajada. Enesekindlalt ja viisakalt säärast vastutulelikku teenet pärides on vastaspool altim seda ka pakkuma. 

Kassade juures kui kassiir mu kaupa läbipiiksutab, siis seal olen ma küll nina püsti ja seletan agaralt ja kiirelt juurde kui tarvis. Pigem olen ma seal teadja-näoga ainult igaks juhuks – enamik kassapidajaid on korduvalt kasutatavate kottide kontseptsiooniga kursus. Paar päeva tagasi aga oli mul säärane kogemus, mil noor ning "õpilase" nimesildiga kassiir ei saanud üldse aru, miks on kilekoti seespool teise puuvilja kleeps. Ta justkui ei saanud mu sõnadest aru - tegi kotisõlme lahti ja tegi teed, et hakata seda vana silti piiksutama. Selliseid asju juhtub õnneks harva, kui ma pean pikemalt seletama, et ma kasutan oma puuviljakotte korduvalt ja soovin keskkonnasõbralikult käituda bla bla bla. 

Saan aru, et mõnele võib see ebameeldiva jamamisena näida ja selle vältimiseks ta oma kottidega osta ei saa/taha. 

Õnneks aga mida rohkem aega edasi, seda vastutulelikumad ja teadlikumad on kassapidajad. Pealegi on iseteeninduskassad niivõrd levinud, et seal saab rahulikult oma asjatamised ära teha. Eks esimesed korrad on jah veidikene ärevusega läbitikitud, küll aga pole tarvis midagi karta! Võid ju alguses proovida osta üks toode oma kotiga ja kõik ülejäänud nii nagu tavaliselt. Ei pea ju kohe hullu panema (ma olen ostnud näiteks tavalises kassas suure H&M kilekotiga 7kg apelsine, hoidsin küll hinge kinni aga teenindaja ei öelnud midagi!).

Lahtist kaupa olen ma tõesti igasuguste kottidega ostnud. Eks natuke ole imelik küll, kui ma laon kassalindile rõivapoe kottidega puuvilja, aga samas, mis seal siis ikka. Igal kotil ju kusagil all kirjas, et "kasuta kotti korduvalt". Enamasti lähenen ma kotivalikule nõnda, et võtan seda, mida võtta on. Näiteks täna pakkisin ma meie väikeseks reisiks kaasa erinevaid kotikesi, millega toitu osta. Nägin vedelemas kusagil läbipaistvaid, ent veidi paksemast kilest laelambivalgusti ümbriskilesid ja võtsin kaasa. No nendega on ju imeline osta suurt kogust aed- või puuvilja. Minul küll häbi ei ole. 

Kotid, mis läbi ei paista, vajavad kindlasti suulist märget selle sisu kohta. See käib tavaliselt nii, et kui teenindaja on just silmanud järgmist toodet ja selleks on müstiline punnis kilekott, siis ma ütlen talle neutraalsel ja selgel toonil "Seal sees on kiivid." Eks ma olen juba päris professionaalne selles olukorras, et ma tajun koheselt ära, kas mind mõisteti või mitte. Kui märkan poolemurdsekundilist kõhklust või arusaamatust, täiendan seda nii: "See on minu kott, võtsin selle kodust kaasa."

Olen selle peale mõelnud küll, et kuna koti sisu teenindajad ei näe, siis sedaviisi poodlemist võib pahatahtlikul teel ära kasutada. Eks ma mõtlen muidugi üle, aga ma olen arvestanud selle faktiga, et kui ma ostan läbipaistmatu kotiga toitu, siis ma olen valmis näiteks turvamehele asja seletama. Õnneks pole mul sellist juhtumit olnud.

Tõelisele rohenäppalgajale soovitan ma teha oma esimesed ostud kaupluses, mis utsitab inimesi oma anumaga ostma. Näiteks Mahemarketis on pesuvahendite juures kast, kus on hulgi tühje piima-, siirupi jms pudeleid. Ei ütle seal kassiir ühtegi halba sõna ega pane sind kohmetusse olukorda, kus sa pead hakkama oma elufilosoofiat seletama. 

Ka turul on oma ämbrisse näiteks maasikate küsimine väga tavapärane nähtus. Seda teevad nii vanurid, emad-isad, kui ka need veidrikud ökohipsterid. Kõige olulisem on lihtsalt alustada, varsti oled sel alal täielik professionaal. Ja see ei ole ju kontimurdev asi, mida teha.

Seega pea meeles: oma anumaga poodlemise võti peitub enesekindluses, tea mida teed. Võta üks samm korraga.













Kommentaarid

  1. Soojaletis on pakutud võimalust, et saab ühte karpi panna. Kuigi viimane kord kaasnes sellega tingimus, et ma ei läheks iseteeninduskassase, sest masin ei pidavat hästi koode lugema ja kauplus sellest tulenevalt ei soosivat sellist müüja käitumist.

    Prismas, kus tuleb sildid kleepida kilekottidele, harrastan selle kleepimist hoopis nt leivakilekotile. Aga siis tuleb sõbralikult teavitada/jälgida, et müüja pika päeva lõpus ikka kõik ilusasti läbi lööks ja endale miinuskassat ei tekitaks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, tõsi seda soojaletiasja saab teha nii mitmes poes.

      Kleepsude osas mulle kahjuks Prismas käia ei meeldi. Vahel olen leiva-või saiakotiga ja pean kindlasti tähele panema, et kott oleks tagurpidikeeratud. On juhtunud, et teenindaja piiksutab läbi!

      Kustuta
  2. Olen ka ise suviti kassapidaja ning on ainult puhas rõõm, kui oma kotiga puuvilju jms ostma tullakse. Kahjuks juhtub seda väga-väga harva, mõni vanem inimene ostab suurema hulga kartuleid oma kodust toodud kotiga ja paar korda olen ka näinud riidest kotte. Õnneks ostetakse aina enam lahtist kaupa ilma kilekotita, visatakse oma kapsad, sibulad, õunad jne letile ja läheb minna, mind see teenindajana ei häiri. Mis väga silma ja hinge riivab on see, kui palju ostetakse suuri kilekotte kaupade koju viimiseks, ka siis, kui osteti vaid kuuspakk õlut. Püsikunded, kes käivad iga päev mitu korda, ostavad iga kord uue kilekoti, harva on inimestel oma kott kaasas ja veel harvem ostetakse paberkotte. Kurb on vaadata ja neid muudkui kassast läbi piiksutada, tahaks alati midagi öelda...
    Ise ostan puuvilju jms lahtiselt või oma kotiga ning kannan alati oma kotti kaasas. Plaanin soetada ka riidest kotid puuviljade jaoks.

    VastaKustuta
  3. Tere

    Mõtlen huviga, et miks sa just kilekotte igalt poolt taga ajad? Või toob keegi teine sulle kilekotte, mida uuesti kasutad? Ma olen mingi aasta vist nüüd läbi ajanud ainult riidest ostukoti + taaskasutatavate puuviljavõrgukottidega, vahel kui ootamatu poekülastus, siis paberkott, mille saab hiljem prügi vms jaoks utiliseerida. Seetõttu - kust sul neid kilekotte nii palju koguneb, et sa neid kogu aeg taaskasutad? Ka ju nt riidepoes väga lihtne öelda teenindajale, et ei soovi kilekotti kaasa. Pole keegi imelikult vaadanud ja kui on, siis pole aru saand või mind lihtsalt pole KOTTinud :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei, keegi ei too mulle mingeid kotte. Milleks? Selle jaoks on pakendikonteiner :) Kus ma aga kilekotte kasutan on väljaspool minu kodu, elan põhimõtteliselt kolmes kohas korraga. Ja neis kohtades inimesed (pereliikmed, sõbrad jne) ei kasuta kahjuks riidest kotte.

      Kustuta
    2. Seal kasutame neid kotte mida koduses on ja neid, mis mul parasjagu kaasas.

      Mõned üksikud mis aga tõesti meile satuvad on päritoluga :
      1)mu elukaaslane kes vahel unustab koti kaasa võtta
      2)dumpsterdive
      3)külakost /hobid

      Kustuta
    3. Seal kasutame neid kotte mida koduses on ja neid, mis mul parasjagu kaasas.

      Mõned üksikud mis aga tõesti meile satuvad on päritoluga :
      1)mu elukaaslane kes vahel unustab koti kaasa võtta
      2)dumpsterdive
      3)külakost /hobid

      Kustuta
  4. Vahel on nii õudne, kui need kleepsud valesti koti külge jäävad ja siis ei saa neid enam lahti.. Üldse need hiigelsuured surmaktiivse liimiga kleepsud :(
    Ja iseteeninduskassades saab kaks peotäit porgandeid ka ilma kotita kätte, see on lahe! Ei tahagi eriti enam müüja juurde minna, et ei peaks võõras inimene minu lahtisi vilju tõstma...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Neid lahtisi vilju on nagunii juba katsutud ju..

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused