MÕTTEID PUHKAMISEST



Paari minuti pärast algab südaöö ja minu esimese sellesuvine puhkusepäev on otsa saanud. Suur-suur koorem on mu õlgadelt äratõstetud ja täna sain jalad seinale panna ning nautida. Passisin päeval niisama ja tead kui imelik tunne see oli. Lihtsalt olla ilma ühegi kohustuseta on nii raske! Tahad sööd jäätist – aga palun! Tahad loe üks ammuootav raamat läbi – jah! Tahad maga lõunani välja – lase aga käia! 

Noh, ja mis ma siis päeva lõpuks öelda oskan? Puhkamine on tülikas. Olen oodanud seda päeva kaua, aga ometi on imehästi näha, et see ei ole minu tass teed. Uni läks ära kell kaheksa, vähkre seal voodis palju tahad. Jäätis oli korraks hea, aga sinna see kaheminutiline mõnu ka jäi. Ei viitsinud ma ausaltöeldes midagi teha ja kummalisel kombel ka mitte isegi puhata. Mismoodi see puhkamine üldse välja peaks nägema? Üleliigselt magamine, maiustamine ning passiivsel meetodil aja veetmine? 

Kooliaeg on lihtne puhata, sest vaba aega ei ole ülemäära. Magusad puhkuseampsud on juba sellest, kui saab mõnel päeval kasvõi pool tundi kauem magada või sõbraga ühe kohvitassi taga juttu ajada. Suvel läheb aga keeruliseks, kuna hommikul pole ärkamiseks mingisugust motivatsiooni. Üldse ei ole mingisugust tahet midagi teha - päevaplaan koosneb ainult toidukordadest, hügieenitoimingutest ning magamisest. Nii ei saa ju!

Mu tuttav rääkis mulle ühtedest eestlastest, kes elavad Saksamaal mahajäetud majades, toituvad prügisukeldumisest, kerjavad raha narkootikumide jaoks ja elavadki sellist absoluutselt tühja elu.  On ikka tahtejõudu, viitsimist ja jaksu! Nädal niiviisi seigelda on huvitav, aga mitme kuu peale on tegemist juba allaandmisega elu suhtes. 

Minu vanemad on mulle selgroo sisse õpetanud, et niisama ei passita. Töö ei lõppe kunagi. Ja ega töö ei ole ju ainult leivaraha teenimine. Seetõttu tahaksin sõnastada puhkamist kui millegi uue ja meeldiva kogemist ning õppimist. See on aeg, et võtta käsile ammuunustatud hobi, alustada uuega või siis puhastada ning karastada meelt uute pealehakkamiste tarbeks.

Puhkuste esimesed pooled on alati nii rasked, kuna ei tea kust otsast alustada. Puhkamise esimeses staadiumis on mul tavaliselt pea täiesti tühi. Selline tunne, et ma vaid passin ning raiskan oma aega. Sorteerisin täna näiteks oma vanu päevikuid, vaatasin üle oma kangalao, soojendasin end enne magamajäämist mõtetega millise hobi või tegemisega ma seekord käsile võtan. Päevaaeg vahin ma tõesti lolli näoga ringi, magama jäädes on aga niipalju mõtteid et vähkren kuni väljas on nii valge, et tekib küsimus kas on mõtet üldse uinuda. 

Just need head mõtted ongi puhkamise kõige parem osa. Mul on vist üpriski halb komme elada pidevas stresssiseisundis, elan tähtajast tähtajani vahepeal puhkusemomenti teadlikult ettevõtmata. Kui puhkus jõuabki kätte, siis tunnen, kuidas suur koorem õlgadelt kaob. Kergemalt hingamine toob ka taipamise, et minu mõtlemine on olnud kinni. Seetõttu meeldib mulle just sellistel aegadel oma bucket liste vaadata ning neid ka täiendada. 

Ma ei mäletagi millal ma hakkasin sääraseid nimekirju tegema. Mingil hetkel aga tundsin vajadust, et kõik lahedad asjad, mida ma kunagi ette tahan võtta, peavad olema kusagil märkmikus kirjas. Mul on selliseid nomenklatuure kusagil kümne ringis. Vahel on jälle nii tore vaadata, kuidas kirjapandud soovid tasapisi on teoks saanud. Üks asi millesse ma usun, ongi soovide sõnastamine. Kui seada konkreetne eesmärk, siis selle poole on palju lihtsam püüelda kui lihtsalt elus lulli lüüa ja tagantjärele kurta, et elu ei too midagi erilist. 
...

Postituse alustamisest on praeguseks möödas hea mitu päeva. Näib, et mul on juba käsil puhkamise teine faas ehk uus tegevus ja idee on väljamõeldud ning käsile võetud. Ja mul on lihtsalt niivõrd hea meel, et ma olen taas ühe suure ja põneva projekti enda jaoks (taas)avastanud. Eks siin on ka neid seemneid, et üks töö sünnitas teise. Kui ma aga ei oleks viimastel päevadel olnud tühjade kätega ning sunniviisilises zen-olekus, siis ma ei naerataks praegu oma leiu üle. See on kuidagi nii lahe, et ma olen iseenda seest leidnud taas ühe tegevuse, mille nüüd ette võtta. Siira südamest tuleva entusiasmiga! 

Puhkamisest sai küll taaskord töö, ent ometi on sel nii magus puhkuse maitse küljes. Jälle saab proovida midagi uut, seigelda senitundmatutel radadel ning selle kõigega ühes nautida elu. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused