PÄEV ELUS

Tulin ma siia plaaniga, et näidata teile fotosid, mida me Jummel Juurikaga teineteisele ükspäev saatsime ja millest kasvas välja 10 viimast fotot postituste sari. Omavahel privaatses chatis personaalseid fotosid saata on üks asi (lõbus ja põnev), aga avalikult seda teha juba hoopiski teps teine lugu. Ma panin fotod küll siia kõik tublisti ritta, vahtisin nendega tõtt aga kustutasin nad siiski oma blogi pildipangast ära. Ma ei tunne end veel nii mugavalt, et ma tahaksin oma selfisid blogisse panna või näidata konkreetseid vihjeid kus ma elan või kellega läbi käin. 

 Kohandan siis selle postituse selliseks "mida ma täna tegin" ehk päev elus.

Täna ärkasin taas selle peale üles, et üleval korrusel soojendas üks härra oma häält. Kahtlustan, et ta on kas proffessionaalne laulja vms, sest iga hommik ma kuulen teda. Varastel hommikutundidel lendas paar korda ka kajakas üle maja, kisades vast kõik unelised üles. Seega, ärkasin ma vara. 

Hommikud ongi vist kõige mõnusamad hetked mu päevast, mil kallis Rääps mu kõrvale end pikali viskab ja pai küsib. Pean teda alati ühe käega toetama, sest muidu ta kukuks voodist alla. Nii armas on ta mul. 


Hommikusööki käisin jahtimas Keskturul. Turule minek on nii nagu ikka - oma karbid, võrgust kott ja riidest kotid kaasa. Esimese asjana tahtsin ma herneid. Ostsin need põhimõtteliselt esimesest ettejuhtuvast putkast, et teisi asju valides neid juba snäkkida saan. 

Huvitaval kombel panin ma kohe tähele, et pea kõik turu maasikad on Eesti päritoluga. Kas mitte paar Postimeest tagasi polnud sellest samas teemast juhtkirjas juttu? Kahtlane... Põhimõtteliselt kohe kuulsin ka kellegi lauset "Ega ma neid vene müüjaid üldse ei usalda. Ostan ikka eestlase käest." Oli seda pilti tõesti näha, et heledapäised "näo järgi" eesti tüdrukutel olid ikka palju pikemad järjekorrad kui teistel. See sama maasika teema on ju igal suvel tegelikult jutuks. Kahju, aga turul ei usalda ma seda silti kohe üldse mitte ja võtan julge südamega ükskõik millisest riigist pärit maasikat. Ainus Eesti maasikas, mida mina tean ja tunnen on mu enda peenrast. 

Ootan hirmuga, millal turule "mahemärgised" jõuavad..

Üks tore asi, aga mida ma nägin - ühes kohas oli ühekordsele plastkarbile hind külge pandud. Tubli! Just nii! Hea meel oli näha seekord ka üht pere, kes tuli mitme suure taignakausiga omale maasikaid ostma. Oleks tahtnud nendega kohe üks kõrge viis visata. 




Turult ostsin 8€ eest mureleid. Nii kallid hinnad on! Isegi Selverist oleks olnud odavam osta. Rohkemat ei raatsinud osta. Üritan veits reisimise jaoks kokku hoida. Kuigi oih, ups - hommikul tuli ju välja, et mu arvuti on omadega õhtal niiet noh, ju siis ikka selle jaoks hoian oma raha kokku. 

Nii. Siis ma läksin ja otsisin ühe rohelise platsi, kus oma mureleid süüa. Parki ma ei leidnud, aga see-eest võtsin hoopiski suuna Keskraamatukogu poole. Möödusin teel sinna Uuskasutuskeskusest, mille olemasolust ei teadnud ma midagi. Ega ma ei oleks muidu sisse läinud, aga nähes, et kogu kaup on -50%, siis läksin piiluma. Kõik riided olid 1€, mistõttu võtsin ma endaga proovimiseks paar asja kaasa. Viimasel ajal mulle on hakanud igasugused hullud mustrid ja värvid ja lõiked meeldima. Mul on nii kopp ees sellest mustast. Leidsin omale elevandiprindiga sinised hästi laiad püksid. Totaalselt mitteminulikud, aga koheselt armastusväärsed. Materjal lina 80% ja 20% viskoos. Suurus oli neil muidugi 44. Ega siis midagi, pole mul ju üldse raske need suurusele 34 parajaks teha. 

Kaalusin ka üht puuvillase valge öökleidi ostmist. Mulle on sellised tagasihoidlike pitsidega puuvillased ööriided lihtsalt nii väga meeldima hakanud, et kui ma ühe ja esimese omale ostan, siis sellest momendist algab mul sõltuvushaigus. Balti jaama turu teisel korrusel on üks vintage kauplus, kus on väga hea valik just seda sama kaupa. Ma ei tohi enam sinna poodi tagasi minna. Õnneks hinnad olid seal ka 30-40€ kandis. 

Teel raamatukokku taipasin, et ma möödun Sõõrikukohvikust. Sealt kust, saab ju vegansõõrikuid. Muidugi ma tahaks üht suhkrupalli, sest viimased päevad olen ma ju ni tubli olnud ja üldse mitte maiustanud! Käisingi ja küsisin oma karpi paar sõõrikupoissi. Väga lahkelt oli teenindaja nõus saiakesed minu karpi panema. Super!



Kui sain oma sõõrikud kätte, oli tarvis teha kohe ka üks õigimispaus. Viimastel päevadel olen ma teadlikult palju vett joonud. Pudel on mul igal pool kaasas ja sõõpan mõnuga. Ma üritan olla oma vedelikutarbimise osas eeskujulikum. Pealegi oli mu kehal just üleeile see päev, mil tahtis eriti hoolt ja hellust. Nii kummaline kui see ka ei ole, siis mul on neid päevi ja isegi nädalaid, mil ma ei joo vett lisaks.

Pargis olles kirjutas mulle blogilugeja, kes pakkus vermikompostimise jaoks usse. Tore!



Raamatukogus olin ma umbes 45 minutit, võtsin ühe kojulaenutamiseks ning kohapeal lugesin ühe kummalise Eesti ajakirja (YU- oled kuulnud?) kahte numbrit. Läksin hiljem trammiga koju ja ülejäänud osa päevast möödus paari sarja ning uute pükste kohandamistöö saatel. Vahepeal tegin natukene tõsist tööd ka (arved, emailid). Ja ei saa unustada ka õhtusööki! Jälle pasta. Kõige lihtsam on teha kas aglio e olio pastat või koorest kirsstomati pastat. Kuna eile tekitasin ma põhimõtteliselt omale maokõrvetised vms nende nimi on, kuna kasutasin liiga palju küüslauku ja tšillit, siis täna oli see valik, mis neist kahest lihtsalt üle jäi. Kui ma olen üksi kodus, siis ma ei söö eriti korralikku toitainerikast toitu, vaid pigem lihtsalt seda, mis täiskõhutunde tekitab. Pasta on seetõttu hea valik. Ebatervislik suures pildis, aga noorele minale veel käib kah.

Kohe, kui ma panen punkti sellele postitusele, hakkan ma veel natukene koristama ja loen homseks Anu Põdrast ühe raamatu läbi, nunnutan natukene Rääbut ja tuttu. Vot. Selline oli siis minu üks suvine vaba päev. 

Kommentaarid

  1. Mulle ka tohutult meeldivad need valged sitsikleidid ))

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused