POPUPKOHVIK



Minu väikene unistus saab sel nädalavahetusel teoks! Ma olen alati tahtnud teha üht väikest pop-up kohvikut ja seekordsel Tartu Kõrgema Kunstikooli kirbuturu päeval (23.09 12:00-19:00) saab see ilmavalgust nägema. Küpsetame koos oma kursusega, pannes aga kõik selle täpselt parajalt kokku, saab sellest kohvik. Praeguse seisuga on menüüs prantsusepärane kartulisalat (vegan), rosolje (vegan), porkkala (vegan), munavõi leivad (vegan), oreo toorjuustukook (vegan), minipitsad, õunakook, šokolaadibrownie, käsitöökommid, kombucha ja kali. Nii lahe!

Küll aga ega selles idees rohkem rõõmu ei ole - üle jääb suur hunnik planeerimist ja kohustusi. Võibolla ka küünemustusejagu frustatsiooni. Ei tea ju mis vingerpussi see ilm teeb. Kas keegi üldse ostab midagi? Millega toitu serveerida? Mis süsteemiga nõusid pesta? Küsimusi on palju, kogemust aga mitte. 

Reedel seisin ma Pakendikeskuses toidupakendite riiuli ees ja uudistasin suhteliselt lolli näoga erinevaid anumaid, millega oleks võimalik kaasaostmiseks müüa erinevaid roogasid. Juba see fakt, et ma külastasin poodi, kus müüakse pakendeid, väärib omaette toonitamist. Mina ja ostan pakendeid?! Appi, mis olukorda ma end pannud olen. Söön oma sõnu, nii et klaas ning plast ragiseb mu lõualuude vahel.

Sel vaatluseseigal sain ma aru, et ei tasu vist nii kõvahäälselt manitseda kõiki toiduettevõtteid, kes müüvad pakendatud toitu. Oma tarbijakeskses maailmas ei mõtle ma kordagi selle peale, et müüdav kaup vajab seadusega reguleeritud märke, teksti. Need tuleb ju millelegi trükkida või kleepida. Kui tõesti pole tarvis kirjapidis mingisugust infot edastada, siis anumat on ikka tarvis. Lahtise kauba poed on toredad kontseptsioonid, ent kõik väikeettevõtted/tooted seda endale lubada ei saa.

Nägin ka kui tagasihoidlik on tegelikult Pakendikeskuses valik. Üks sõna: napp.

Tootja seisukohast vaadatuna rabe plastkarp tundub silmapilgul isegi et mõistlik valik - kerge ja odav. Ei mingit jama, tuleb vaid loota lõpptarbjale, kes hiljem pakendi vastavasse konteinerisse paneks. Igaüks siiski klaaspurkidega jännata ei viitsi (rasked, kallimad kui plastikpakendid).

Otsustasin aga läheneda loovalt ja võtsin väikeseid paberkotte ning käisin vanematekodust läbi, et ühe hunniku klaaspurke tuua. Neid oli võimalik küll Pakendikeskusest värskelt ja säravalt osta, ent õnneks on mul tore purgikogujast ema. Klaaspurgid näivad olevat lihtsalt kõige paslikum lahendus. Kui keegi neid vähemalt ei korduvkasuta, siis suure tõenäosusega jõuavad nad ümbertöötlusesse (fingers crossed) + klaasi saab lõputult utiliseerida. Lisaks on mul mingisugusest muust üritusest alles jäänud papist nn hiinatoidukarpe - kui mul purkidest puudu tuleb või mingisugune muu ootamatu kala peaks mu plaane rikkuma tulema, siis varuvariant on just need topsikud. Selle süsteemi puhul aga pean kindlasti biojäätmete kogumiskasti püsti panema. Oota, aga mingid näputoidud vajavad ju ikka kohvifiltritaskut? Siis on ikkagist vaja biojäätmetele kasti. Ohh. Kuigi, huvitav kas mingitsorti rätikusüsteem toimiks?  Noh, et oletame, et ostad tüki brownit, võtad nn taskurätikuga selle omale näppude vahele, räägid sõbraga juttu, vaatad mis kirbukal müüakse ning kui amps on söödud tood rätiku tagasi? Peaks äkki ära tegema? Mis sa arvad? Hiljem ju nii hea lihtne pesumasinasse visata ja teinegi kord kasutada. Väga kinniselt taldrikuusku ma ei ole, sest need on laadakeskkonnas häirivad. Kirbuturul on kohviku eesmärk siiski anda snäkitoitu inimesele kaasa, et ta saaks koos matsuva suuga melust osa. Sooja kaminatuld ja pehmeid diivaneid me siiski pakkuda ei saa. 

Kindlasti mitte ei luba ma aga kohvikukülastajatel kohapeal süüa ühekordsetest plastikust nõudest. Üle minu laiba, tõsiselt. Mille jaoks on taldrikud? Reaalsed keraamilised tassid, kausid, topsid? Metallist kahvlid, lusikad? Oleks tore siiski see kohvik zero waste põhimõtetel välja vedada ja mitte üle põlve teha. 

Eile muide oli mul lausa kaks negatiivset seika, mis hõlmasid justnimelt neid ühekorrataldrikuid. Lõunal võtsin ma osa ühest noortele suunatud skaudiüritusest, kus huvitaval kombel söödi pannkooke ühekordsete nõudega (taldrikud, kahvlid, topsid - lisaks ei olnud need biolagunevad). Skautidel on üldjuhul väga tore komme tulla üritusele oma nõudega ja neid siis peale tarvitamist kohapeal pesta. Töötab see süsteem nii suurtes kui ka väikestes laagrites. Sel üritusel ei saanud ma aga oma suuri imestunud silmi maha rahustada. Küsisin siis ühe korraldaja käest miks ometi on seekord tehtud erand. Vastuseks sain kommentaari, et kuna tegemist on uute liikmete värbamise üritusega, peaks üleminek tavapäraselt käitumiselt skaudimaailma olema sujuv. Ahah. Kas ühekordsetelt nõudelt söömine on üks ühiskondlik normaalsuse printsiip? Kas tõesti on tegemist käitumistavaga, mida saab inimeste puhul eeldada? Kas tõesti oleme me jõudnud sinnapaika, kus inimestel on keraamilistest nõudest söömine ebamugav, tavapäratu, kummaline?

Kui tõesti nii, siis mina olen küll millesti olulisest ilma jäänud. Tore, et ma siis nüüd ka teada sain. Täpselt parajal ajal! Eks ma siis võtan arvesse, et meie kohvikukülastajatel on hullult ebamugav süüa taldrikust, millest keegi kunagi on juba söönud (mis sest, et vahepeal on see ka seepi ning vett näinud).

Teine sarnane seik toimus samal päeval paar tundi hiljem. Õhtul käisime kallimaga Aura Tervisekeskuses mõnulemas. Kuna mina lõunaaeg ühekordselt taldrikult pannkooki süüa ei soovinud, siis muidugi oli mul kõht tühi ja ujumiseks jaksu ei olnud. Mõtlesin võtta ühe kiire friikartuli snäki sealsest baarist. Maksin ära, istusin lauda, ootasin oma rooga. Mis sa arvad, milline kahvel ja nuga mulle lauda toodi? Oskad pakkuda, mis materjalist oli valmistatud taldrik, millel mu toit oli? Ehk tead ka vastust, mida tuli teha oma nõudega peale toidukorra lõpetamist? Ma poleks eales uskunud, et sellises kohas (suurlinnas, arvestatava külastatavusega asutuses) süüakse ühekordsete tarvetega. Päriselt ka vä?  Mind hakkas isegi huvitama, kas Eestis on veel sääraseid kohti? #häbi

Ah, mis ma siin ikka enam lobisen. Pean purke minema pesema. Kui sul aga laupäeval miskit head kodus süüa pole, siis tule Tartu Kunstikooli ja Tartu Kõrgema Kunstikooli hoovist läbi ja otsi ISU üles!

Kommentaarid

  1. Sellega on paraku nii, et nii palju, kui ma olen veekeskustes käinud, siis sealsest baarist toidu-ja joogikraami ostes, serveeritakse need kõik ühekordsete nõudega. Olen mitmeid kordi mõelnud, et milleks selline lahendus. Ma ise pole just eriline ökomöko, aga mida aeg edasi, seda rohkem tahaks pakendimajandust vähendada ja rohkem asju, mida saab korduvalt kasutada ning viimasel ajal rohkem biolagunevaid tooteid poest kaasa haaranud, kui tõesti muudmoodi ei saa, et peab pappnõudega hakkama saama. Olgem ausad, prügikasti täidavad suuremas jaoks pakendid - meie küll sorteerime ning veame need vastavasse konteinerisse, kuid liiga palju on erinevaid pakendeid ja potsikuid.

    VastaKustuta
  2. Out of topic, aga kuna me elame majas, mis pole veel ehitusregistris, siis pole meil veel ka kohustuslikku prügiveo lepingut. Nii üllatav kui see ka pole, siis terve viimase aasta oleme me ilma selleta hakkama saanud - lähen poodi, võtan plast pakendi kraami kaasa ja viskan konkreetsesse konteinerisse. Paber pliidi alla või ka konteinerisse ja bio lagunev komposti kasti. Miks üldse on selline asi olemas nagu "kohustuslik prügiveo leping"?! Meil tekib päris prügi nii vähe, et aasta jooksul ei saa kasti täitki ja kui midagi sinna siiski kuulub, siis viin selle mööda minnes näiteks ema juurde, sealt ka tema kohustuslikus kastis on alati ruumi üle...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mu vanaema kurdab ka, et tal saab alles aastaga prügikonteiner (see ratastel kõige väiksem) täis. Samas mul on tuttav, kes tegi kohaliku omavalitsusega personaalse kokkuleppe, et nende majapidamises jääke ei teki. Võiks olla ametlik "prügiveovabastus", näiteks need kes on liitunud pakendikotiteenusega peavad ju ikka oma tavapärase prügiveo eest maksma.

      (ma ise pean ka maksma lihtsalt niisama oma kortermaja olmejäätmete veo eest :( nõme!)

      Kustuta
    2. Mu vanaema kurdab ka, et tal saab alles aastaga prügikonteiner (see ratastel kõige väiksem) täis. Samas mul on tuttav, kes tegi kohaliku omavalitsusega personaalse kokkuleppe, et nende majapidamises jääke ei teki. Võiks olla ametlik "prügiveovabastus", näiteks need kes on liitunud pakendikotiteenusega peavad ju ikka oma tavapärase prügiveo eest maksma.

      (ma ise pean ka maksma lihtsalt niisama oma kortermaja olmejäätmete veo eest :( nõme!)

      Kustuta
  3. Palju edu kohvikuga! Ise võtsin sellel suvel esimest korda osa sellisest üritusest. Ja no jebimist ja närveldamist oli väga palju ennem ja ka ürituse ajal, aga kui läbi sai siis isegi elukaaslane ütles et sellist asja võiks tihedamini teha 😂 Niiet eduu!

    VastaKustuta
  4. Ma arvan, et veekeskustes vähemalt keraamilised ja klaasist nõud on keelatud äkki kildude pärast, kui midagi kukub ja puruneb. See oleks päris hull, kui taldrik kukub kildudeks ja keegi selle endale veel jalga ka astub.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oo, selle peale ma ei tulnud. Aga samas mõnest muust purunematust materjalist nõud?

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused