10 PÄEVA BLOGIDES: FACEBOOKIGRUPID



Facebook on kohati väga hea tööriist ja abiline. Mulle meeldib, kuidas tasuta asjade gruppide abil on hõlpsalt ja kiirelt võimalik mulle ebavajalikest asjadest lahti saada. On tore, kui saab asjalikku nõu, infot, võibolla vahest ka abi. Meelepärane on see, et saan oma sõprade tegemistel silma peal hoida ning kiirelt-kärmelt ka suheldud. Näoraamat on asjalik, aga samas jällegist nii kohutav, et peab peast kahe käega kinni haarama. 

Üks asi, mis kohe üldse mitte mulle ei istu, on mõned suuremad facebookigrupid. Kuna inimesi on lihtsalt niivõrd palju ja erinevaid, siis grupidünaamika ei tööta. 

Näiteks on grupid head kohad, kust asju osta ning müüa, kuna suhtlus on üldjuhul mitmeid kordi kiirem kui muus müügiveebis. Kahjuks aga summutab suur infomüra kõik kuulutused ja küsimuspostitused ära - raske on nii osta kui ka müüa. Näiteks tahan ma soetada omale uut sülearvutit, mis võiks olla kasutatud ja kellegil üle. Aga nii totakas on käia erinevates gruppides ja postitada "Pakkuge mulle rüperaali". Saan ainult paar vastust, aga mitte tervet kogupilti. Paari päeva pärast on mu postitus fookusest väljas ning minu motivatsioon langenud. Või tuleb keegi minu postituse alla mingeid muid asju müüma või tahab ka ise osta või hakkab mingit oma jura ajama. Ma ei tea, nii keeruline ja totter. Mitu korda lihtsam on osta ettevõtte käest, kes tegeleb kasutatud asjade edasimüügiga. Aga samas ma ju ikka tean, et inimestel on kodus igasuguseid asju vedelemas! Mul endalgi on paar telefoni ja muud vidinat, mis tuleks ammu maha müüa. Kahjuks vajab facebookis müügitöö tegemine aega ja kannatust. 

Eile olin muide korraks müüja rollis. Pakkusin ühes talukaupade grupis mett. Ei mingeid ostjaid, ainult posu jõlkuvaid ning lollakaid kommentaare. Lõpuks ma lihtsalt võtsin selle postituse maha, mis sest, et mul polnud nende inimeste, nende kogemuste ega teadmistega mingit pistmist. Müügikuulutusest sai ajaviitenurk, kus oma mõtteid mõlgutada. Kas keegi laadal või poes ka nii käitub? Osta või ära osta, lihtne - kas pole siis nii?

Facebooki grupid kõnnivad imeliku veebiplatvormi piiril, kus kaotatakse taju kas ja kus mida öelda. Jah, mõned grupid on vingumiseks, emotsionaalseteks postitusteks, murede kurtmiseks või nõu küsimiseks, aga mitte kõik. 

Näib, et mida suurem grupp, seda ebamugavamalt ma end seal tunnen. Ka infomüra ning selle kvaliteet läheb üle käte. Näiteks ei jälgi ma enam Jah, see on vegan! gruppi. Juba pikemat aega tundsin ma, kuidas "rumalad küsimused" ei ole enam naljakad, negatiivsust on liiga palju, mõne inimese postitused tundusid liiga ... imelikud olevat ning ei istunud mulle ausalt öeldes ka Nähtamatute loomade taktikad. Ühesõnaga, ma ei tundud end seal koduselt ja meelepärane valik oli grupi aktiivne sisu mu uudisvoolt eemaldada. Hea otsus oli.

Ideaalse grupi suurus, kus asju arutada ja meeldivalt aega viita, on kindlasti alla 50ne. Mina tahan küll näha ja teada, mis "publikuga" ma kõnelen. Mida suurem grupp, seda vähem ütlen ma sõna sekka, kui üldse. Meenutades mis gruppides ma kõik olen, siis ega konkreetset lemmikut ei ole. Pigem vastupidi - kõik need on külmad, kõledad kohad, kust vaid vajadusel saab ringi luuskida. Postituse alguses mainisin tasuta asjade gruppe. Olen mõningatest naljakatest seikadest selle grupi liikmetega pannud kirja postituses Tasuta asjad, tasuta! See vist ongi parim grupp kõigist, sest see töötab, kiirelt ja efektiivselt. Eks mõned puudujäägid sel on (Hea soovitus: ära küsi midagi ning ära lasku inimestega vestlusesse), aga noh, eks täiuslikku gruppi ei olegi olemas.

Kommentaarid

Populaarsed postitused