HOMMIKUD BLOGIMATA



Millised on kõige paremad hommikud? Mulle meeldivad kõige rohkem pannkoogihommikud. Neis on midagi erilist. Aeg peatub, tuba täitub mõnusa pannuka lõhnaga ja mis vast kõige olulisem - kõhtu teeb maitsev toit omale täpselt paraja pesa. Olen üpriski kindel, et kõik hommikud, mis algavad pannkookidega, sillutavad teed toredale päevale. 

Minul ei ole küll kõik sellenädalased hommikud pannkookidega alanud, ent üks mõnus töönädal on olnud küll. Meil on koolis tsüklinädal, mis tähendab seda, et suurema osa ajast saab tudeng tegeleda oma iseseisvate töödega. Koolisahkerdamistele lisaks olen saanud ka asjatada produktiivselt muude kohustustega. Parandasin oma rahakoti ära, viisin ühe sõrmuse ja kõvaketta parandusse. Käisin raamatukogus, panin kokku heategevusliku kingituse sõjapõgenikust lapsele, ostsin uue kampsuni ja Kaubamaja koduosakonnast riideharja, käisin tööl torti maalimas, alustasin uue hobiga, Sellel nädalal olen ma jõudnud nii palju, et kohe hea meel on enese üle. 

Kuhu ma aga teadlikult väga kippunud ei ole, on seesamune blogi siin. Ma kindlasti mitte ei hakka lugejavaenulikku kaitsekõnet pidama teemal "Blogimine ja ajapuudus". Ajapuuduse käes ma ei vaevle, pigem siplen ma mingisuguse kummalise trotsi käes. Mingi osa minust ei taha enam kirjutada ja seda eeskätt siin blogi vormis. Miks? Ma ei tea. Ausalt, olen ise ka üllatunud. Olen Laurisele seda sama asja rääkinud juba vast neljal korral, aga see ei vii kuhugi. Ma ei saa eneses selgust, õhku jäävad vinena rippuma küsimused, vastuseid saamata. Vahetevahel ei oska ma midagi päridagi, sest ainus, millest kinni haarata, on emotsioon. Mingi tunne südamesopis ja kõhus. See ei ütle mulle ju midagi. 

Lisaks sellele murele kannan ma endas kaht teist probleemi. Üks neist on see, et ... Ohh, see on nii raske, et ma ei suuda seda vast kirjagi panna. Ütleme nii, et ma kahtlen/küsitlen enda seisukohti veganluse ja zero waste osas. Mul on selline tunne, et ma ujun üksi vastuvoolu, mis päädib siiski paigalseisuga. Ma ei tea kas see kõik tuleneb sellest, et oma iseloomult olen ma korrale, strutkuurile ning täiuslikkusele orienteeritud. Ma näen neis kahes teemas praegu ainult seda, et need pole 100% võimalikud. Kaks sõnakõlksu? Lisaks sellele, et neis on niivõrdpalju kitsaskohti ja halle alasid, siis mõningate põhiväärtustega pole enam või ei ole olnudki kunagi nõus. Jah, nii on. Ma olen olnud lihtsalt argpüks, kes pole suutnud seda enesele, teistest rääkimata, tunnistada. 

Tundub, et mõningate probleemsete teemadega olen ma endaga sunniviisiliselt rahu teinud ja seeläbi hingeäda maha matnud. Neid maa alla peidetud murelaipu on aga täna nii palju kogunenud, et pole enam ruumi uutele. Noh, hea näide on näiteks see, et Rääbule ostan ma ikka kana, veiseliha ja kala. Oii, kui kõvasti ma oma silmi kinni pigistan, kui midagi neist omale ostukorvi poetan. Mina võin ju põhimõtete poolest vegan olla, ent ikkagist ostan ma tapamajast liha. Teine näide on prügisukeldumise viljad, mis ei ole vegantooted. Kas süüa äravisatud kohupiimasaiakest või mitte? Mina kipun kalduma jaatava vastusevariandi suunas. Kolmas näide on juba ostetud mittevegan tooted - süüa või mitte süüa?  Saad tänukirjaga tahvli piimašokolaadi, mida teha? Keegi toob külakostiks mittevegan veini? Jõuluvana toob villased sokid? Aga see, et Eesti kurgifirma toetab karusnahafarme? Kas Grüne Fee kurk ei ole siis vegan? Võin nende näidetega jätkata küll, veel ja enam. 

Ma mõistan, et minu pseudoprobleemid ajavad kohati juuksekarva lõhki ning vegan definitsioon ütleb, et veganlus peab olema praktiline. Ent siiski olen ma suuremas segaduses kui varem. Mul on selline kuri kahtlus, et ma ei saa öelda, et ma olen vegan. Söön küll suurema osa ajast vegantoitu, aga mõningate eripärade tõttu ei ole ma siiski vegan piisavalt. Sarnased näited ning mõtteloogika käib ka nullkulu osas. Võttes minult aga need kaks definitsiooni ära, siis mis alles jääb? Kuidas ma siis üldse siin blogida saan, tohin, võin? 

Kommentaarid

  1. Mis on vegan vein? Vein ju kääritatud mahl, pole kõik veinid veganid?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mõningaid veine töödeldakse kaseiiniga, albumiiniga ja näiteks želatiiniga.

      Kustuta
  2. Tundsin ennast ära, ainult, et ma ei ole vegan ega zero waste praktiseerija. Küll aga tahan ma süüa vähem liha (õnnestunud) aga mitte sellest täielikult loobuda, sest minu ema tehtud lihapirukad mida me korra aastas jõulude ajal sööme, on liiga head, et oma elust neid heita. Samamoodi on minu kirega käia kord kuus kaltsukates. Ma ei osta asju mida ma ei vaja aga kui ma sealt midagi leian, siis ma selle ka ostan. Läbimõeldud ostuna ikkagi aga siiski, kas ma saaksin ilma hakkama? Jah saaksin aga ma ei taha. Praegu on mul meeletu pesapunumise vajadus. Ma tahan osta poest seda jõuluajakirja või neid uusi jõulukruuse, sest ma tahan seda emotsiooni ja tunnet. Meid ootab remont ees ja kuigi palkseinad on ilusad ja loomulikud, tahan ma tuppa ka tapeeti. Ma tahan ennast tunda tavalise inimesena. Ja nüüd ma olen hakanud tegema vaherahu endaga. Ma ei saa elada praegu nii ideaalselt pakendivaba elu nagu mina oma vaimusilmas näen (ma teen seda igal võimalusel kus aga saan) aga ma ei saa/suuda ennast ka ribadeks rebida, maksta 3 korda rohkem raha mõne kohaliku või ökotoote eest, sest nii oleks õigem. Võimalik, et ma ei usu sellesse tulevikus, ma ei usu, et meie maailmas sellest midagi paremaks läheb ja seetõttu tahan ma oma elu nautida nii nagu minu süda seda mulle ütleb.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa! Ma saan sinust nii hästi aru.

      Üle pika aja tunnen ma, et ma tahan ümbritseda end jõulutralliga. Tahan lõhnaküünlaid, jõulutulesid, kuuske tuppa...

      Kustuta
  3. Kommenteerin esimest korda sinu blogis, kuid tahan julgustada, et sa pole kindlasti üksi ning taoliste muredega ja rõõmudega tegelejaid on just ja ainult tänu sinule Eestis kordades rohkem kui varem. Tänu sinule märkavad ja tunnistavad teemat paljud inimesed, ettevõtted ja organisatsioonid, kes pole asjadele kunagi varem sellise pilguga vaadanud.

    Muutused võtavad kaua aega ning miski pole kunagi selgelt must või valge. Sildistamise ja kastidesse jagamisega tuleb teha rahu ning teha iga päev just selliseid valikuid, millega on iseendal kõige kergem puhta meelega õhtul magama minna.

    Ootan sinu postitusi alati pikisilmi ja need on alati seda ootamist väärt. Loodan, et teiste veganite ja nullprügijate poolt sildistamine või kritiseerimine sinu hoogu ei peata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänan, et kirjutasid! Kui ma selle postituse sel päeval avaldasin ning üsna kiirelt ka Sinu kui ka teiste allpool kommneteerinute mõtteid lugeda sain, siis võluvitsaga sain kuidagi jälle jaksu juurde.

      Lahe sõna "nullpürgija" :)!

      Kustuta
  4. Ma tean seda tunnet! Mõtlen, et see sõna ei defineeri mind.. annan edast parima, et maailm oleks parem, et loomadel oleks parem. Nt äravisatud kohupiimasaiakesest süües ei vähenda me kuidagiviisi loomade kannatusi pikemas plaanis (halvimal juhul kahjustame ainult enda tervist), samas saame energiat, mis tähendab, et mõni teine toiduaine jääb tootmata/ostmata/müümata.. Ideaalis saab muidugi kingitud šokolaadi mõnele seda armastavale inimesele edasi kinkida (siis jätab ehk ise ühe tahvli ostmata), aga päeva lõpuks on oluline, kui palju looduse ja loomasõbralikke valikuid me ise teha suudame (ja kui mõnikord ei suuda, aga see aitab meil homme oma rada edasi käia, siis so be it).

    VastaKustuta
  5. Mina tänan ausa blogipostituse eest, sest ausus on see, mis loeb. Leian, et juuksekarva lõhki ajada pole mõtet ja "täiuslikust" elust tähtsam on elada õnnelikult - siin ja praegu, iseenda jaoks ja teistest hoolides. Mulle meeldis üks artikkel, mida sattusin lugema, kus kirjutati, et veganluse propageerijad on hirmsasti äärmustes kinni ja eeldavad, et kõik peaksid siin ja praegu 100% veganiteks hakkama. Alustama peaks hoopis loomsete toodete tarbimise vähendamisest ja juba selle eest oleks hea pai saada, mitte aga järjekordset loengut selle kohta, kuidas sa ei hooli. Aga jääbki mulje, et hea ja õilis ja hooliv oled sa ainult siis, kui oled 100% vegan (ja jätad kingituseks saadud šokolaadi söömata!). Seega mina soovitan edaspidi olla samuti aus, see kutsub palju rohkem lugema, kui ideaalpilt ideaalnaisest, kes nööri mööda käib. Olen päris põhjalikult uurinud ka selle kohta, millega veganid oma lemmikloomi söödavad ja sain vastuseks, et täiuslik vegan ei omagi lemmiklooma, sest lemmiklooma pidamine võrdub looma vangistamisega. Mina aga ei kujutaks ette elu ilma neljajalgse sõbrata ja kuna tema ei ole juurte poolest vegan, siis parim, mis ma tema jaoks teha saan, on veenduda, et tema toidus olev tooraine on pärit "õnnelikust farmist", kus loomi ja linde koheldakse nende eluajal hästi. Mina sooviksin ka edaspidi lugeda, kuidas teha loomasõbralikumaid valikuid, sest leian, et iga pisike samm loeb, isegi kui sa ei suuda kõiki pakendeid kaotada ja aegajalt tüki šokolaadi põske pistad. Edu!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah... ma arvan, et ma ise vast olengi varem vastanud seda sama asja, et "täiuslik vegan ei omagi kodulooma". Ausõna, kui mu ellu poleks Rääbut ilmunud, ei saaks ma tänaseni isegi nunnudes loomavideotest "aru". Loomadega otsene kokkupuude on nii oluline.

      Kustuta
  6. Täiuslikkust taga ajava inimesena ongi Sul ehk raske mitte võtta maksimumi ja tunda ennast lööduna, kui üritad anda maksimumi, kuid teisest nurgast tuleb välja, et sellest ikkagi ei piisa ja maailm pole must-valge.

    Su blogi on nii lahe ja aus, nii hea on lugeda, et kellelgi on niiiii palju viitsimist asju ajada nii nagu sina seda teed! Ma olen saanud palju mõtteainet, millele varem pole tulnud pähegi mõelda. Näiteks, et võiks ju tõesti hambaharja bambusharja vastu vahetada. Aga ka lihtsalt ideoloogisi mõtteid, mis vaikselt mu mõttemaailma kujundavad.

    Ma ei ole vegan ega ka üldse kõige tublim loodustsäästavamatel viisidel käituja, kuid ometigi valin vahel restoranis vegantoidu ja söön ka kodus vähem liha, soetan pigem vähem asju ja kvaliteetseid, hoidun kiirmoest, vean poodi oma kotikesi kaasa. Ja isegi mina tunnen vahepeal, et phhhh mida ma siin nii väga nüüd pingutan, kui kõikidel teistel meie maailmast niiiii suva on (eriti pärast Austraalias ja Aasias reisimist). Aga ma kinnitan endale - ja seda ma ka siiralt usun - et pigem natuke, kui mitte midagi.

    Aga Sina teed ju palju! Teiste käitumist me ei saa muuta, ainult oma käitumisega eeskujuks olla. Kui teised kingivad Sulle midagi, mis pole ehk Sinu tarbimisharjumustega kooskõlas, siis see ei muuda ju Sinu ideoloogiat ja Sina annad ju ikka endast parima.

    Sa oled igati rohkem vegan või nullkulu, kui ma arvan 95% eesti elanikest :D Kui sa ka ise tunned, et sa ei saa ennast nii "sildistada" nagu oleks "õige", siis eeskuju oled sa siiski ning suuuuuuuuuuuuuure sammu jagu eespool.

    VastaKustuta
  7. Oleneb, mis on sinu prioriteet. Minu jaoks ei ole veganlus ega nullkululisus elus esimesed prioriteedid. Küll aga meeldib lugeda ja rakendada häid nippe, kuidas olla rohkem vegan ja nullkululine. Kindlasti ei hakka ma rakendama asju, mis on liiga rahakulukad või ajamahukad. Pealegi on nii, et need, kel on vähem raha, need on automaatselt keskkonnasäästlikumad. Kui kõik tarbiksid nagu mina, siis jätkuks inimkonnal ka poolest maakerast (jalajälje suurus). Seega kõige suurema jalajäljega on miljonärid, kes omavad poekette, tehaseid ja vastutavad selle eest, et neis prügi ei sorteerita, ja ka kõrgepalgalised poliitikud, kes teevad seadusi, ja vastutavad selle eest, et riigiasutustes nt lasteaedades, koolisööklates prügi ei sorteerita

    VastaKustuta
  8. Tunnen ka vahel lootusetust, kui näen , et paberi ja kartongi konteinerisse on visatud kotitäis puuoksi või olmeprügi, või seistes kassajärjekorras ja näen, kui palju ja mõtlematult inimesed raiskavad kilekotte, jne jne. Ausalt isegi mitte lootusetust, vaid isegi viha..häbi tunnistada.Peaksin poes käima vist silmad kinni seotud, sest ainus, mida ma märkan on kilekotid,kilekotid,kilekotid. Ja ma mõtlen..mis jama on, miks inimesed ei mõtle nii nagu mina. Või sina. Seempeaks olema igapäevane normaalsus..sorteerimine ja teadlik tarbimine.
    Aga siis loen jälle sinu blogi ja päev on hea:) Oled eeskujuks paljudele

    VastaKustuta
  9. Mina pole ei vegan ega nullkululine, küll aga püüan ma mõistlikkuse piires jälgida oma tarbimisharjumusi. Toidu osas soetan võimaluse korral biotooteid, aga alati pole see võimalik või nõuaks see ekstrapingutust (nt mitme poe väisamist) ja kui ei saa, siis tarbin lihtsalt sel korral "tavalist" kaupa. Kuigi see häirib natuke kuklas, ent see on siis sel korral see mõistlik valik lihtsalt ja ma ei nüpelda end selle pärast :)
    Kilekotte olen juba aastaid proovinud boikoteerida, aga vahel tuleb ka selles osas lihtsalt alla anda, sest..noh, ei jaksa võidelda. Ent kindlasti-kindlasti-kindlasti on suhtumine ja alternatiiv-võimalused muutunud! Mis tähendab, et nende teemadega tegeletakse, aga muutused tulevad väga aeglaselt. Kui ma võtsin aastaid tagasi kasutusele väikeste kilekottide asemel hugbagi võrkkottid, siis pidin poes iga kord ütlema, et "ei, see pole uus toode", "jaa, see on minu enda kott", aga täna ei pea seda ütlema, see on kassapidaja jaoks juba loomulik :) Märgin ära ka, et ma elan Kesk-Euroopas.

    Suurtest kilekottidest keeldumine on seni olnud kõige raskem USAs, sest nad ei saanud aru, mis mu probleem on :) Ükskord ajas see Walgreensi kassapidaja juhtme nii kokku, et ta ütles, et ma pean ise oma asjad OMA kotti panema! Kui muidu on neil kilekotid kohe valmis ärapakkimiseks. Teisalt aga on GAPi poes allahindlus neile, kes tulevad oma kotiga..seega on ka positiivseid elamusi.

    Mina julgustaks ka sind jätkama, aga mõtle see enda jaoks selliseks, et sa ei peaks end süüdi tundma kui ei saa oma põhimõtteid järgida. Kui seekord ei saa, siis ei saa ja pole midagi teha. Pole mõtet kogu maailma eest valutada, selliselt põhjustad sa endale halba tunnet ja lõpuks oled muserdunud ja pettunud. Proovi enda jaoks pandud kriteeriume lahjendada, äkki siis on süda kergem :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii tore, et suures globaalses rõivakaupluses on soodukas, kui oma koti kaasa võtad. Millal meile see jõuab?

      Kustuta
    2. Statoili j6udis uus kampaania et ostes oma topsiga kohvi vms saad miinus 10% ale :)

      Kustuta
  10. Sa ei ole nende negatiivsete mõtetega üksi, aga positiivse eeskujuna paistad ühena vähestest nii kirjutiste kui praktikaga silma. Kalli ja pai. Ole tubli!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused