JÕULUD KÄES!



Ausõna ma luban, et ma ei kirjuta enam lähitulevikus teemadel, mis hõlmavad a)vermikompostimist või b)biojäätmeid. Mul endal hakkab juba vaikselt imelik, sest (päriselt ka) koosneb mu elu muust kui prügist. Aga enne kui ma oma lubadust täitma hakkan, pigistan ma siia veel ühe biojäätmetega seonduva postituse. 

Tegemist on rõõmuheiskega, mida ei saa kohe mitte jagamata jätta. Mul käis täna nimelt Jõuluvana külas ja tõi mulle kingituse, mida ma olin väga kaua oodanud. Terve aasta pidin ma tubli, virk ja kraps olema. Kaksteist kuud! Eks oli ka juba aeg, kuna ma ilmselgelt hüppasin üksijäri ja raugematult üle oma varju, et teha ühte lihtsat asja: sorteerida oma prügi. Ütlen sulle siiralt, et mul sai sellest tasamisi kõrini. Asi läks juba naeruväärselt keeruliseks ja nii mõnigi imestaks kui kindlameelselt ma oma põhimõtete najal tegutsesin. Ma ise olen küll üllatunud kui vankumatult ma oma asja ajada suudan. 

Täna hommikul avastasin, et meie õuele on tulnud õnn nimega biokonteiner. Tõeline pidupäev ma ütlen sulle! Jõulud!

Selleks, et Jõuluvana teaks, mida mulle tuua, kirjutasin ma muidugi talle ka paar kirja. Esimene kiri sai pandud teele umbes pool või enam aastat tagasi. Sain Jõuluvana assistentidelt linnavalitsusest teada, et minu ettepanek võetakse päevakorda. Nimelt on mu kortermajas rohkem kui 10 korterit, mistõttu seaduse kohaselt peab siin olema biojäätmete kogumiseks vastav konteiner. Kortermaja omanik on, nagu ma varemgi kirjutanud olen, vaga ja passiivne nagu surnud kala. Seetõttu saigi ühendust võetud linnavalitsusega, et kolmas osapool sekkuks, sest et ma olen vist mingi mõtetu plönn, kelle ettepanekud ja pärimised on tüütud? Aasta alguses võeti väidetavalt minu teemapüstitus lähima vaatluse alla, ent tulemusi kui selliseid ma ei näinud. Rauges kirjavahetus ja seejärel tuli vahele suvi ning olingi juba vaikselt käega löönud.

Nii lihtsalt ma aga alla ei anna - jonni ja eneseväärikust peab ka ikka olema. Umbes nädal aega tagasi kirjutasin ma Jõuluvana assistentidele uuesti ning olin meeldivalt üllatunud saades lõpuks ometi vastuseid. Sain teada, et minu kortermaja on registeeritud kui ärihoone. Ohoo, või nii on lood? Kuna siin kortermajas ilmselgelt ei toimu säärast äritegevust, kus tekiks üle 80l liitri biojäätmeid, siis biokonteinerit ei ole. Meil ei sünnigi siin mingisugust äritegevust. Huvitav, miks elan ma siis mitteelamumaa sihtotstarbelisel kinnistul? Hmm? Selle ühe sõna tõttu olen mina pidanud oma biojäätmetega niimoodi sahkerdama, et hoia ja keela. Mul on käigus olnud üheksa - jah, ÜHEKSA - erinevat viisi/plaani/taktikat, et vabaneda oma toidujäätmetest muul moel kui visata need olmeprügikonteinerisse.

Kui sai selgeks see tõsiasi, et minu võltskortermajal ei peagi biokonteinerit olema, siis ma ei uskunud, et tulemus saaks tulla nii kiirelt kui see tuli. Alles ma ju seletasin assistentidele täiendavalt, et meil on kõik ikka tavalised korterid ja kõigil on köögid-pliidid-potid-pannid-särgid-värgid-toidujäätmednoh ja konteinerit on hädasti vaja. Aga vot näe - saime! Jõulud meie õuel.

Kommentaarid

  1. Meil on kortermajas sama lugu. Ei tea kas mind üldse võetakse jutule, meil siin nihuke külapoliitika pidevalt et seadused kipuvad teisejärgulised olema. Prügisorteerimine on kõlkssõna.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused