KINGITUS SÕJAPÕGENIKULE

Nägin ühel päeval uudistes, et projekt Täht idas kutsub üles inimesi panema kokku kingitusi Gruusia sõjapõgenikest lastele, kes elavad ajutiselt hetkel Gori laagris. Koheselt hakkas algatus mulle huvi pakkuma ja seetõttu sündis idee üks kingipakk ka ise valmis teha. Eriti paslik tegu, kuna kohe-kohe on Jõulukuu ukse taga. Lisaks sellele meenus mulle, et ka mina olen kunagi säärase kinkepaki saanud. Niinimetatud ameerikapakke jagas kohalik kogudus kui käisin põhikoolis. Tundus olevat õige astuda nüüd nendesse kingadesse, mis annavad tagasi, täpselt nii nagu mulle on kunagi antud. 

Muidugimõista ei ole mul isiklikku seost sõjaga. Ma ei suuda eales ette kujutada millise pitseri säärane kogemus inimhingele panna võiks. Eriti veel siis, kui sa oled alles laps. Küll aga suvel Kumus töötades oli mul võimalus mitmeid kordi vaadata neljanda korruse püsiekspositsiooni videolugude kogumikku, milles tänased välis-eestlased räävad oma kogemustest seoses okupatsiooniga. Jutud räägivad justnimelt sõjast lapse silma läbi. See teos ei jäta kedagi külmaks, lihtsalt vaatad ja nutad, tegelikult ikkagist suutmata ette kujutada, mida nemad on läbi elanud.



Kuna tegemist ei ole tavalise kingitusega sõbrale, siis pean tunnistama, et ääretult raske oli seda kingikotti kokku panna. Vaatasin poes üht, teist ja kolmandat ning kõik näis nii mõtetu - plaaster luumurrule? Natukene aitas projekti veebilehel olev nimekiri soovituslikes esemetest (pehme mänguasi, hüppenöör, mänguauto, pall, õhupallid, lauamäng, pusle, pliiatsid, kriidid, viltpliiatsid, joonistusplokk, värvimisraamat, käärid, iluasjake, t-särk, rätik, soojad sokid, kindad, müts, soe pleed, hambahari, hambapasta, seep, kõvad kompvekid, karamellid). Lõpuks otsustasin nõndaviisi, et teen kinkepaki ühteaegu lõbusa ja mängulise kui ka kasuliku. Kujutasin ette milline see laps võiks olla, mis talle teeb muret ning millega ma saaksin kasvõi natukene rõõmu valmistada. 

Esimese asjana popsas mulle muidugi pähe mõte, et saata üks kallistus. Kuidas ma seda veel lahendan, seda ma ei tea. Küll aga valisin ma välja mitu peotäit erinevaid maiustusi: võtsin nii lutsukaid, kuivatatud puuvilja komme kui ka batoone. Kommide osas valisin ainult Eesti kraami ja mida roosam, seda parem!

Seejärel valisin ühe värviraamatu, mis oli täis erinevaid lillemotiive, ja ühe joonistusploki. Värvimiseks panin kaasa nii tavalised vildikad kui ka puhuvildikad. Mulle tundusid need eriti vahvad olevat. Kaasa panin ka ühe templikomplekti.

Riiete osas ostsin ühed paksud puuvillased roosad sukad ja SUVA sokid. Lisaks saab kingituse saaja kaks bambusvarrega hambaharja, hambapasta ning seebi. 

Mida ma veel ei ole jõudnud osta/teha, on väike pall. Mul tekkis idee teha pisikene riidest pallike, mille sisse panen kas tatart või riisi. Mäletan oma lapsepõlvest, et palliloopimine oli üks toredamaid ajaviitetegevusi. Kes teab, äkki lisan miskit veel kaasa. 



Kogu kupatuse pakin pappkasti, mille kavatsen muidugi toredalt ja värviliselt ära kaunistada. Mida uhkem, seda rohkem! Ühte asja ma aga veel ei tea/ei ole eneses selgusele jõudnud. Kas ma peaksin kaasa panema ka endast foto või väikese kirjakese? 

Pakki saab viia üle Eesti asuvatesse Sõbralt Sõbrale kauplustesse kuni 28nda novembrini. Kohustuslikult soovituslik on annetada kingitusega 5€ transpordikuludeks (täpsem info kodulehel) ja printida välja kleebis (link) pakile, kus on info kingisaaja kohta (umbkaudne vanus, sugu). 

Mida sina kingikotti paneksid? On sul mõtteid, millega võiksin kinki veel täiendada? 

Kommentaarid

  1. Ma teen ka selle kingituse ära. Nii hea, et jagasid.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kaks kinki ju nüüd ühe asemel :)

      Kustuta
  2. Minul on ka plaanis kingikarp kokku panna. Ja samuti tuli meelde see, kui olin ise väike ja sain jõulude ajal pakikese Ameerikast pühapäevakooli kaudu.
    Super, et seda teed ja jagad, mida ise karpi pakid. Kindlasti inspireerid sellega paljusid.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused