MIDA KINGIN KALLIMATELE

Kirjutasin täna oma instagramipostitusse, et sellel aastal on minu kingitused valmistatud Eestis, tehtud väiketootja poolt, võimalikult palju plastikuvabad, nullkulu põhimõtetega, lihtsate ning keskkonnasõbralike koostisosadega. Ja mis kõige olulisem, kingid on kas kasulikud või konkreetselt oodatud. 

Tavaliselt olen ma selline inimene, kes aastaringselt paneb kõrvale tooteid ja muud säärast kingi väärilist. Isegi, kui ma ei tea kellele ja millal ning mis puhul. Mõned asjad on selliseid, mis sobivad kinkimiseks hästi ning on peale oma anonüümsuse sellised, mida ma isegi kasutada soovin. Ei, ära minust valesti aru saa - ma ei kraba kuhjade viisi asju koju, mida suvaliselt kellegile pähe saaks määrida. Näiteks ostsin ma endale paar nädalat tagasi tahket šampooni ning palsamit ning võtsin paar tükki veel lisaks. Tean paari inimest, kes oleksid sellisest kingitusest huvitatud ja mul on endalgi neid vaja. Mina näen siin kaks-ühes loogikat: kui tarvis, kasutan ise, kui tarvis, on olemas kink. 

Seetõttu on minu selleaastases jõulukorvis ka paar sellist kingitust, mis on oma aega oodanud juba kauem. Üks neist on isegi selline, mis on mulle kunagi kingitud. Millegitõttu on kinkide edasikinkimine asi, millest ei taheta rääkida. Minumeelest on see igati normaalne, et kui mina ei oska ühest asjast rõõmu tunda, ent tean kedagi teist, kes oskab, siis kingin edasi. Edasikinkimine ei tohiks olla häbiasi. See ei tähenda seda, et sa oled kooner, vaene, hoolimatu ja kaabakas. Jah, võibolla ei ole kõige viisakam ja ilusam kinkijale seda öelda, et tema kink kinkekotist välja võetud ei saa ning esimesel sobival momendil saab edasikingitud. Aga see on juba teine teema. 

Mul on tegelikult selle teise teemaga ka üks huvitav lugu pajatada. Nimelt kinkisin ma eelmisel aastal oma vanaemale paar ilutoodet. Valisin talle neid välja üpriski kaua ja olin tema kingitusega rahul, see tähendab seda, et mul oli väga hea meel talle selle konkreetse kingi kujul rõõmu valmistada. Jõuluõhtul näis mulle, et kink talle meeldis. Super. 

Paari nädala pärast aga tuli õde mulle külla. Ja tead mis? Tal oli kaasas seesamane kink vanaemale. Ehket vanaema tagastas mulle minutehtud jõulukingi. Õde oli ka üllatunud kui vanaema kingi temaga kaasa pakkis. Ei olnud kingiga koos ühtegi kirja, ei teinud ta sellest juttu ka hiljem. Kummaline, kas pole? Mul oli ääretult imelik tunne: pettumus, kurbus ja hämming. Kes niimoodi teeb? Miks? 

Mis sa arvad, millised emotsioonid ning dilemmad mind sel aastal talle kinki tehes valdavad? Tahaks isegi käega lüüa ning jonnakalt pahur olla, sest et minumeelest on säärane käitumine ebaviisakas. 

Niiet seepärast ei ole jõulukorvis kallile vanaemale (veel?) kingitust. Kellele aga mul on, on peamiselt sugulased. Mida ma siis kingin? Isale kingin Nurme habemeajamisjärgse tooniku. Tema puhul ma teadsin, et ta tahab midagi näole - kas kreemi või toonikut. Valisin selle toote seetõttu, et pakend oli lihtne (papp), anum ise põhiliselt alumiiniumist. Koostisained on väga lihtsad, Eesti ettevõte.

Õde ja ämm saavad tahked šampoonid ja palsamid. Ka nende toodete puhul on sama lugu - alumiiniumist ja papist pakend, Eesti ettevõte, lihtsad koostisosad. Teadsin, et nemad kaks ootavad mõnda ilutoodet. Õde küll viimasel minutil hakkas rääkima, et tema tahab jõuluteemalist pidžaamat, ent selle valmistamiseks mul praegu aega ei ole. Mul pole sellist kangastki!


Ema saab Meelest kreemi ja ühe küünla. Teadsin, et tema ootab omale taaskord kreemi. No, kui on kreemisoov, siis saagu kreem! Ei pidanud ma kaua otsima, kuna Kellawärk jõululaadal oli Meelest oma lauakesega platsis. Muide, Meelest teeb kreeme ka oma anumasse. Kuna ma ei tea, kui hästi mu emps oma purki tehtud kreemi suhtub, siis ostsin talle selle originaalpakendis (väike klaaspurk).Taaskord on tegemist Eesti väikeettevõttega.

Mida saab Lauris? Jõuluvana toob talle ühe raamatu, nagu tavaliselt. 

Teine vanaema saab Tilk! kreemi ja küünla. Tema puhul lähevad ka alati ilutooted kui soojad saiad. Tilk kreemid on head, olen neid ise saanud ka katsetada (kirjutasin neist siin). Ja nagu eelnevaltki kirjutatud, siis on tegu väikese Eesti ettevõttega, koostisosad on mõistlikud jne. Ainus erand on siinkohal see, et pakend on plastikust. 

Korvis on mul veel paar anonüümset pakitud küünalt, kes need saavad, seda ma veel täpselt ei tea. Äkki jäävad hoopiski järgmiseks aastaks. Lisaks on mul ruumi Karu Talu snikersitele, mida ma annan kõigile neile, kellele ma sel aastal kinki tegema ei pidanud (loosisüsteem oli). Mõned teised kingitused tegin ma veel, aga need on juba oma omanikega kohtunud (taskurätid, kaks raamatut, isetehtud muffinipulbripurgid). 

Ja ongi kõik! Vot siis sellised kingid said sel aastal tehtud. Ei midagi erilist, ei midagi kontimurvat, ei midagi, mis oleks rahakoti lõhki kiskunud ning kamaluga jõulustressi vastu andnud. Ka pakendamine oli lihtne. Ostsin Konsumist vanapaberist pakkepaberit, mul oli hea meel, et sellel ei olnud totakat kilet ümber. Sidumiseks kasutasin jutenööri või pabernööri. Natukese värvi andmiseks suskasin seotud kingipakkide lipsude vahele kas männi-, elupuu- või kuuseoksi. Muideks kõik oksad leidsin ma erinevatel päevadel teel koolist koju. Algav jõuluhooaeg tõi okkalisi inimeste kodudesse ja polnud harv näha, kui mõni oksakimp oli tänavale pudenenud. 

Kas ootad juba jõule? Mina ootan küll! 

Kommentaarid

  1. Kaua sa muidu seda Diomina tahket šampooni oled proovinud ja kuidas mõjunud on?
    Muidu prooviks ka ära, aga praegu Lush peseb kõige paremini, Living Naturally seep tekitas väga kõõma... aga ikkagi kuidagi juuksed mul haprad :/

    VastaKustuta
  2. Jõuluõhtul oli vanaemal lihtsalt hea meel, et sa teda meeles pidasid. Ju ta arvas, et õde tunneb sellest kingist rohkem rõõmu. Ju ta ei tarbi kreeme ja muid ilutooteid. Võib-olla on parem talle kinkida midagi praktilist ja ei midagi innovaatilist, vaid ikka seda millega ta eelneva 50 aasta jooksul harjunud on. Vana koera ümber ei õpeta :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ta ei kinkinud seda mu õele, vaid hoopis andis tema kaudu minule kingi tagasi.

      Ma ei ütleks, et need asjad oleksid olnud sellised, mida ta ei kasuta. Kasutab küll! Ja sellest ma ei saagi aru.

      Kustuta
  3. Vanaemale kingi pudelihari:
    http://www.maheveeb.ee/et/a/pudelihari-0-75-l-jaoks-39-cm-redecker-1-tk

    VastaKustuta
  4. Vahest vanaemale tundus, et su õde on kuidagi vaene ja nukker ja tahtis talle ilma suurema tseremoonitsemiseta rõõmu teha...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei, ma vist väljendasin end valesti. Vanaema ei andnud pakki mu õele, vaid vanaema saatis selle mulle tagasi.

      Kustuta
  5. Kas poleks kõige lihtsam olnud kohe vanaemalt otse ja kenasti küsida? Rääkida sellest,siis teaks ja poleks sellist ebamäärast tunnet veel aasta hiljem. Ilma selgituseta tagasisaatmine hämmastab tõsiselt! Tore,et vanaemale ikka kingi tegid ja seekord siis ikka meeldis? Head soovid,

    VastaKustuta
  6. Väga ilusad kinkepakid!! Nii hea idee panna oksakesed kaunistuseks, ehk tulevikus saab sama teha. :)

    VastaKustuta
  7. Kas oled neid tahkeid šampoone ise kasutanud? Palsam jääb kuidagi .. rasune?

    VastaKustuta
  8. Ma tean, et üks mu sõbranna on su blogi SUUUUR fänn ja ta proovib ise ka järjest rohkem vaadata, mida ja kuidas ta tarbib. Ja nüüd on tal sünnipäev tulemas. Kas sellise nullkulu suhtumise põhimõtetega läheks kokku nt siit https://www.kingitus.ee/kingitused-kategoorias/kingitused-naisele mõne kinkekaardi kinkimine? Välja isegi ei prindiks seda, aga äkki peaksin just mõtlema edasikinkimise teemale (kuid mul ei ole hetkel kodus midagi, mis talle sobiks), samas süüa on ju kõigil vaja, nii et miks mitte restoranis käia. Või massaažis ennast poputamas. Ma ei taha temalt otse küsida ka, et tahaks ju ikka üllatust valmistada =) Aga ehk sa oskad nõu jagada, kas see oleks ok.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minumeelest päris hea mõte ju. Ma arvan :) Ma ise tahaksin küll sellist kingitust saada, kus saan mõne uue elamuse või kogemuse võrra rikkamaks. Ise ei ütleks teatripiletitest, spa paketist ega näiteks spontaanselt kokkupandud üllatuspiknikust sõpradega küll ära. Olen päri ka sellega, et kingitus ei pea maksma raha. Matk lumes, kaasa võetud võileibade ja kuuma teega võib olla miljon korda meeldejäävam kui kokkuklopsitud kallis pakett kohas X. Mõned sellised näited, mis esimese ropsuga meelde tulevad:

      - ühine trenn, joogasessioon, sulgpallimatš, pargis pinksi mängimine
      - ühine küpsetamine
      - filmiõhtu (dokfilmiõhtud võivad olla päris lahedad, sel juhul soovitan vaadata rohkem selliseid underground või vanu niššifilme)
      - varjupaiga külastamine
      - terve linna galeriituur + linnaskulptuurid
      - fotosessioon? fotojaht?
      - lugemisõhtu (saunas koos kõvahäälne kordamööda lugemine on päris tore)
      - ekskursioon Eesti linna X
      - muuseumipäev

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused