NAISTE MARSS: MA TAHAN, ET ...


Täna on eeskätt Ameerikas aga ka terves maailmas protestiavaldused, mis keskenduvad inimõiguste kaitsele. Olgu selleks õigus abielluda ja luua perekond, õigus kasutada oma keelt, õigus tööle, puhkusele ja vabale ajale või õigus haridusele. Woman´s Marchil osales eelmisel aastal ligikaudu kolm miljonit inimest, sarnase sisuga meeleavaldused toimusid pea kahesajas teises maailma linnas kaasa arvatud meie naaberriikide pealinnades Riias, Vilniuses, Helsingis ja Stockholmis. (Aga Eestis mitte - miks küll?) 

Tänase demonstratsiooni manifestis jäi silma peale LGBT, abordi, vägivalla, palgatööliste, puudega inimeste ja sisserändajate õiguste ees seismise viimane punkt, milleks oli keskkondlik õiglus. Manifest defineeris end nii:

Me usume, et iga inimesel ja igal kogukonnal on õigus puhtale veele, õhule ja loodusele kui vaba aja veetmise paigale. Me usume, et keskkond ja meie kliima peab olema kaitstud, meie maa ning loodusressursid ei tohi olla ekspluateeritud ettevõtluse kasumlikkuse ning ahnuse nimel.

 Jah, inimesel on inimõigusena õigus puhtale ja hävimise eest kaitstud keskkonnale. Keskkonnakaitse ja inimõiguste kaitse eesmärgid kattuvad mis puudutab inimeste vaimse ning füüsilise tervise heaolu tagamist. Siia kuulub ka õigus keskkonnateabele, õigus osavõtule keskkonnaalaste otsuste tegemisel ja õigus omada juurdepääsu keskkonnaalasele õigusemõistmisele. 

Mul on ääretult hea meel, et niivõrd suur ettevõtmine on välja toonud puhta elukeskkonna kui inimõiguse. Ja seda veel täpsemalt kontekstis, mis on suuresti seotud naistega. Vaadates oma instagrami uudisvoogu, siis täna on niivõrd paljud nullkululised (kellest 99% on muide naised) väljas tänavatel või virtuaalreaalsuses ökofeministlikke sõnumitega protestimas. Kui samasooliste abielu või abordi õiguslikkus jäävad teemadeks, millest on raske rääkida ning kokkuleppeid luua, siis keskkonnateemade puhul peaks justkui kergem olema. See puudutab meid ju kõiki ning veelgi vahetumalt, ole sa lapsekandmisvõimeline või mitte. 

Oma virtuaalse plakatiga siin seisan mina täna üheskoos kõigi teistega selle eest, et minu kaaskodanikud, mitte ainult riigipead, oleksid ühiskonnas aktiivsemad ning vastutustundlikumad. Ma tahan, et Jaak Kiruverest ning Marianne Tartust hakkaks oma prügi sorteerima. Ma tahan, et suuremad ettevõtted toetaksid väiksemaid. Ma tahan, et kõik Eesti linnad võtaksid kasutusele kaasava eelarve. Ma tahan, et meedia ei naeruvääristaks keskkonna pärast muretsejaid (Kuidas kujutati neid, kes olid Haabersti hõberemmelga mahavõtmise vastu? Hullud hipid, kel liiga palju vaba aega.)  Ma tahan, et maaletoojad ning kaupluste sisseostjad valiksid oma sortimenti paremaid tooteid. Ma tahan, et Eesti linnad oleksid rohelisemad. Ma tahan, et koolides ja lasteaedades pakutaks kõigile tervislikku kodumaist mahetoitu ja ei diskrimineeritaks neid, kes soovivad mitte tarbida loomseid produkte. Ma tahan, et karusnahafarmid oleksid keelustatud. Ma tahan, et linnaõhk oleks puhtam. Ma tahan, et jätkusuutlik energia asendaks Eestis põlevkivipõhise. Ma tahan, et pakendivabalt ostetavad kaubad oleksid kättesaadavamad ning odavamad. Ma tahan, et keskkonnavastaste õigusrikkumiste karistused oleksid karmimad. Ma tahan, et kodumaise toidu hulk oleks kauplustes suurem. Ma tahan, et kogukonnaalgatusi toetataks rohkem. Ma tahan, et k õ i k inimesed austaksid loodust ja oma elukeskkonda. 

Selliste asjade eest seisan täna siin ekraanitaga mina. Mille eest sina seisad? Mida sina tahad?

Kommentaarid

  1. Ma tahan, et kodumaised tootjad saaksid sama suuri toetusi nagu Euroopas, et ebavõrdne konkurents kodumaist mahetoodangut välja ei sööks. Ma tahan, et Eesti riigis saaks maad osta vaid Eesti riigi kodanik, et Eesti maa ja mets ei ostetaks kokku välismaiste metsaärikate poolt. Põlevkivitööstus võiks kaduda - ei ole normaalne, et paljud Virumaa elanikud ei saa põlevkivitööstuse tõttu oma kaevust vett ja on põlevkivitööstuse püsimise poolt, sest vastasel korral neile vett enam otse koju ei toodaks ja nad peaksid seda poest ostma hakkama või kusagilt mujalt hankima.

    VastaKustuta
  2. Prügi sorteerimise koha pealt peaks ennekõike riik ise näitama eeskuju. Enne tuleb võidelda selle eest, et riigiasutused ise (lasteaedade, koolide sööklad, vallavalitsused jne) sorteeriksid prügi, kui tööl olles tekib harjumus panna prügi erinevatesse prügikastidesse, küll siis harjumus ka kodudesse jõuab, enne seda pole mõtet kiruda, et miks Jaak Kiruverest ning Marianne Tartust prügi ei sorteeri. Aga riigi eeskujuga on meil lood nigelad. Hiljaaegu õpetas riik, kuidas ettevõtjad võiksid oma vara kantida (Estonian Air - Nordica lugu Pealtnägijas)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, sul on igati õigus. Kasvoi koolides ja lasteaedades prügi sorteerimine on ju pigem harv juhus. Kuidas siis Marianne Kiruverest saakski selle ära õppida? Aga samas ma näen ka seda, et inimesed võiksid käituda ka paremini kui tänased seadused ja "normid" on.

      Kustuta
    2. Ma olen päri. Näiteks meil käib laps lasteaias, prügi sorteerimisest pole seal haisugi. Kuidas nii saab? Pean vist kirjaliku ettepaneku tegema või omavalitsusele märkuse tegema. Aga miks pean mina seda tegema?

      Kustuta
  3. Omalt poolt tahaksin ka selle valja tuua, kuidas ma üldse ei kannata seda, kuidas koigile on silma jäänud Tallinna abilinnapea haridus. No ikka treitakse sellest lugusid välja. Olen täiesti kindel, et kui tegemist ei oleks naisega "rohelisest erakonnast" siis seda janti ei oleks.

    VastaKustuta
  4. Voiksid teha postituse teemal mida sa ei tahaks. Sedanoleks ka huvitav lugeda, näiteks earth overshoot päeval.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kahju, et emaürituse teema on Naiste marss, mitte võrdõiguslikkuse marss vms.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused