TURULKÄIK



Nädalavahetusel on täpselt parajalt aega, et pesta pesu ning käia turul. See kombo on minumeelest nii armas. Naudin teenusepõhist ja pakendivaba elu täiel rinnal. Samal ajal kui pesu saab Hektoris pestud, saan mina oma toidud hangitud.

Turul ostsin kileta kurki, brokolit, klementiine ja peterselli. Tõesti kahju, et maitserohelist saab tavalisest poest ainult koos vahtplastist aluse ja nakkekilega. Kuigi Rootsis olen näinud Coopis puu- ja aedvilja osakonnas müügil tilli ja peterselli lahtiselt. Riiulis kügeleb lihtsalt üks suur must plastist ämber veega, kust saab maitsetaimi võtta nii nagu soovi on - murra või võta oksaga. Ei saa kaasa isegi kummipaela, mis tavaliselt turult kohustuslikus korras kaasa tuleb.

Vaata, tegin ka pilti:



Sellega seoses meenub mulle ka vaatepilt, mida nägin Vilniuse kaubanduskeskuses. Seal oli pop-up turg, kus müüdi ilma pakendita erinvaid rohelisi. Ma ise näiteks üldse ei raatsi osta rohelist värsket kraami, kuna ise kasvatamata, seda plastivabalt lihtsalt ei saa. Kui ma seda hüpikkauplust nägin, kilkasin nagu jäätist nägev tüdrukutirts!  No vaata ise, kui lahe:



Eks igas kaupluses on see pakendivabalt ostetavate kaupade valik erinev, mõnes kohast saab üht, teises teist. Selliste näidete nägemine kinnitab mulle aina enam ja enam, et (pakendi)vabamalt saab suhtuda küll. Kogu see pakenditeema on ju tegelikult seisukoha küsimus. Mulle tohutult meeldib, mida William McDonough on öelnud: "Disain on inimese kavatsus. Mis on inimese kavatsus?"

Aga nüüd turulkäigu juurde tagasi. 

Haarasin Sadamaturult kaasa ka suure peotäie kirsstomateid, mis enam kahjuks oma esimeses nooruses pole. Tiheda turulkäijana paneb igaüks tähele seda pilti, mida supermarketis ei näe: müügil on ka üpriski niruse näoga vilju. On lette, kus kõik on viks ja viisakas, õunad siledaks poleeritud ning lahti on lõigatud ainult kõige magusamad maiuspalad. Ent leidub ka neid putkasi või lauanurke, kus olu on realistlikum - kössivajunud tomatid, tumedad banaanid, kolletunud otstega kurgid. Päris elu, mitte toidufoto kokandusajakirjast. Turul läheb väga palju toitu raisku. Ei pea selle kinnitamiseks nägema konteinereid täis söögikõlbmatuid vilju, piisab juba koledatest lettidest möödakõndimisest.

Mulle meeldib väga turul käia, aga enamasti pigem suvel ja seda siis, kui järjekorrad pikad, õhk kuum ja magusalõhnaline ning kerge lärmakas melu ümberringi. Talvel on turuhooned pigem tühjemapoolsed ja ei suuda kuidagi võistelda tavakauplustega, ei hindade, pakutava kauba, kvaliteedi ega lahtiolekuaegadega. Lobisesin ühe oma zerowasterist prantslasest sõbraga, kes rääkis, et ta on Eesti turgude osas pettunud. Kaup tuleb samast kohast kust supermarketi oma, kohalikke kasvatajaid peab tikutulega otsima. Olen sellega päri. Eesti turgu ei olegi justkui olemas. Vaid suvekuudel puhkeb õide.

Oled tähele pannud turulkäija keskmist vanust? Enamasti ei ole see noor virk ja kraps neiu või noormees, ikka küürus seljaga vanamemm või soniga vanahärra. Alati tunnen ma end turul käies imelikult. Ma nagu ei sobi sina keskkonda. Ma ei ole sihtrühm, kuigi tegelikult ju olen, või mis?

Ainus erand on uuenduskuuri saanud Balti jaama turg. Seal ujun ma küll nagu kala vees! Biomarket kutsub oma kotiga ostlema ja isegi oma kohvitopsiga tulles saad soodustust kah veel, Vegmachine njämps burger, külluslikult lahtist toidukraami kommidest hernesteni ja muidugi, mis peamine - hoone ning selle ümbrus on hubane, kena ja turukultuuri mainet parandav. Tartu turuhoone aga oma värskest võõbast olenemata on endiselt täpselt samasugune - kõle lihapunakumane ruum. Eks veelgi nigelam lugu on pisemate linnade turgudega. Pole siis imestada, et iga mats turule ikka ei satu. Millal sina viimati käisid?



Muud kraami, mida nädalaks vaja, ent turul ei märganud, ostsin Maksimarketist ja Rimist. Taaskord oma kotiga. Sain nii piinia pähkleid, päevalilleseemneid, litšisid ja ciabattat. Nende kaupluste puhul on hästi mõnus see, et saan iseteeninduskassas oma ostu niiviisi sooritada, et ma ei pea olema valvel oma kotivalikuid kellegile seletama. Kuigi, ausaltöeldes, ma isegi ei mäleta enam millal kassiir oleks mu käest küsinud, miks on kurgid mingis kummalises valges kotis mitte õhukeses kilekotis. Läks siis see kilekotikeelustamise draama asja ette :D

Lõpetuseks üks lõbus foto Riia Keskturult, kus lihaletis pakutakse hoopistükis kiisudest joonistusi.

Kommentaarid

  1. Mulle meeldib Tartus kangesti toidukogukond Juurikas. Jube mugav, esiteks mahe-öko värk, teiseks saab tootjaid ise toetada ja siiani ainult meeldiv ja veel meeldiv teenindus olnud.

    Tartu turu peal on ka kindlad inimesed, kellega on saanud klapi, aga seal kuidagi keerulisem aru saada, et kuidas midagi kasvatatud on. Ja kohustuslike kummide jaoks võtan alati eelmisest korrast antud kaasa, annan müüjatele tagasi kui nad neid lahkelt jaganud on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma annan ka alati igasugused kummid ja munakatbid etc tagasi :)

      Kustuta
  2. Jap, Balti Jaama Turg ❤️ Viimasel ajal väga tihti seal, seal turul palju parem kraam kui tavapoes, lisaks igasugust reklaami ka vähem, lihtsalt puuviljad ja köögiviljad kastides.

    VastaKustuta
  3. Meil haapsalus on kord nädalas o.t.t. (oma talu turg). Sealt saab osta otse kohalikelt toodangut. Olemas on erinevad piimatooted, on kuivained, munad, hapukapsast, sügavkülmast marju, köögivilju( talvel praegu on olnud porgandid, punane ja peakapsas, sibul, küüslauk, kaalikad, kartulid, õunad jm, mis säilivad keldris või mujal), palju erinevaid putrusid, huvitavaid hoidiseid, kuivatatud taimeteesid, suitsulihasid ja see talv on saanud tihti isegi värskelt korjatud seeni, jm käsitööna valminud toitu. Ise üritan kõik, mis saab, sealt muretseda+vanaema varud+metsast korjatud sügavkülmavarud+ise tehtud hoidised. Et siis üritan olla sedapidi säästlik, et kõik tuleks võimalikult lähedalt ja ära kasutada kõike, mis loodus annab. Meeldib, et siis käib toiduga kaasas ka mingi emotsioon ja traditsioon. Kahjuks on meil see turg vaid korra nädalas ja tööpäeval, seega kardan, et paljud sinna ei jõua.

    VastaKustuta
  4. Toit läheb (vähemalt osaliselt) raisku sellepärast, et väikese plekiga viljad jäetakse letile uusi plekke ootama. Natuke pruunim banaan kõlbab sama hästi süüa kui üleni helekollane.
    Kui tead, et kasutad vilju samal päeval siis pole ka lugu kui tomat natuke pehmem on või porgandil tumedamad kohad peal jne. Kaupmehed võiksid neid vilju muidugi müüa ka tiba odavamalt. Mõnes poes leiab suure otsimise peale selliseid korve kus mitte nii kaunid viljad on müügil soodsama hinnaga.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Samas olen ka täheldanud, et inimesed ei julge osta odavat kaupa. Liiga "vaene"?

      Kustuta
    2. No ma ei tea, Tartus Ujula Konsumis lähevad allahinnatud puu- ja juurviljade kastist kõik asjad müstilise kiirusega. Pigem vist oleneb, et millinne tarbjaskond mingis poes käib - kas sentide lugemine on in või mitte :P.

      Kustuta
  5. Aga just täna nägin Tallinnas Järve Selveris täpselt samamoodi lahtiselt lehelisi müügil :) Kilohind oli paarkümmend senti kallim kui pakendatud variant, aga juba kaugelt paistis oluliselt värskem kui karbi omad. Ehk mujal Selverites ka pakuvad juba nii!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused