HOOLIDA VÕI MITTE HOOLIDA?

Juhtusin nägema Leedu Nähtamatud loomad organisatsiooni poolt korraldatud meeleavaldust läbi L. facebooki, mis juhtumisi lahti jäi kui tema kooli tormas ja mina end mugavalt ekraani taha sättisin.  Tekk ümber õlgade, Rääbu jalal end magama nurrumas. Mulle ei torganud silma reaalne videopilt aktsioonist, vaid hoopiski üks kiire ülesvõte toimunust. Fotol on noor naine, kelle külm pilk on suunatud eemale.  Ta nägu on tõsine, tardunud justkui, aga põskedel rasked pisaravaod. Süles hoiab ta kummalist karvata looma. Süvenedes on arusaadav, et tegemist on surnud karusnahafarmi loomaga. Nahk paljas, vaid käpaotsad heleda karvaga kaetud. Ma ei ole päris kaua aega nii pikalt üht fotot silmitsenud. Selles vaatepildis on samaaegselt midagi ilusat - armastus, hool, empaatia - ja ka kohutavalt koledat. Kibevalus hakkab minulgi. 

Internet on täis tapamajavideosid, klippe vägivaldsetest surmadest ning piinamistest. Dokumentaalfilme, mis räägivad loomsete toiduainete ning saaduste pahupoolest on jalaga segada. Aegamisi on mul tekkinud paks nahk, uudishimu on asendunud pilgu ärapööramisega. Ma tean, mis toimub, aga pigem eelistan ma end sellest eemaldada. 

Vahetevahel mulle tundub, et ma ei julge näidata, et ma hoolin. Tõsiselt, nina püsti võin ma tõesti oma seisukohtade eest seista, aga avalikult tänaval seista ning nutta oma silmad peast välja, seda ma ei oska endale lubada. Ma ei saa. Ma ei tohi. 

Olen kindel, et see fotol olev noor nainegi hoidis oma pisaraid esmalt valusalt tagasi. Tänases ühiskonnas peab aktivist olema hästi argumenteeriv ja emotsioonitu. Muidu võib meedia taaskord sääraseid inimesi, kes otsustavad millegi eest seista, tembeldada puid kallistavateks kõrghariduseta lillelasteks, et kõik kõrvalseisjad nende üle naerda saaksid. Eesti oma inimestel ju niipalju probleeme, kes mingite elukate pärast muretseda jõuab... 

Hästi huvitav fenomen on tekkinud facebookis Loomasõprade grupis. Ma ei jälgi seda väga aktiivselt, aga paaril korral on mu uudisvoog jäänud pidama kompromiteerivatele postitustele mis on lisatud grupi administraatori poolt. Postitaja üritab nn loomasõpradele näidata nende väidetavat silmakirjalikkust, laadides üles näiteks videosid, kuidas koeri lahtisel tulel grillitakse. Postituste kommentaarid on täis inimeste viha: Kuidas küll ometi kiisude ja kutsuomanike ühendavas kommuunis selliste videote näitamine lubatud on? Lemmikloomade pidamises ja teises maailma otsas toimuvas koeralihafestivalis pole midagi ühist, ju? Ega kassiomanikud pea siis lihasöömisest loobuma!


Rääbu püstijalu tukkumine kui linnupseid vaateväljas pole. 

Veebruaris jäi mulle silma teistsugune üleskutse sama postitaja poolt: Kui ma kutsuksin siit kedagi, kes tuleks ookeanidest prügi koristama, siis oleks ilmselt tulemus null. 

Kas pole mitte huvitav? Postitaja on jõudnud oma elus sinnamaale, kus ta hakkab enda seniseid väärtusi ning tõekspidamisi küsitlema. Hoolimine ei ole ainult oma kiisukese paitamine, vaid laieneb kogu indiviidi mõttemaailmale ja tegudele. Hoolimine on terviklik, mis ei kätke endas erandeid. 

Millistest asjadest, teemadest või valupunktidest sul ei ole aega hoolida? Milliseid erandeid sina teed? 

Kommentaarid

Populaarsed postitused