PILDIPOSTITUS

Üks minu lemmikuimaid blogipostitusi on blogist Reading my tea leaves. Iga nädal näitab ta üht fotopostitust, kus paari eseme näitel, olgu selleks kampsuni tekstuur, lilleõis vaasis või päevinäinud lõikelaud, tutvustab ta lugejatele oma nädalat. Ma nii naudin neid lihtsaid fotopõhiseid ajaseisakuid. Neis on midagi erilist. Hingeviiv.

Siin on minu nädal pildis!



Käisin nädalavahetusel väikesel matkal ja sattusin raudosja kasvukohale. Korjasin ühe kimbutäie meile korterisse vaasi. Väga tore teine. Rääbule ka meeldib. Nagu fotolt näha, on ta vaasi juures nuuskimas käinud ja väikese märgi heleda krussilise karva näol maha jätnud. Ma ei viitsinud seda Photoshoppida. Terve meie korter on tema karvkatet täis. Vahetevahel ajab see mind täiesti närvi, puhati aga olen leplikum. 



Täna hommikul prügi välja viies selgus tõsiasi, et me ei ole enam ainsad, kes majas prügi sorteerivad. Jehhu! Ma ei suuda seda rõõmu uskuda. Mu terav silm pani tähele, et konteineris on võõrad munakoored. Meie peres neid ju ei tarvitata, seega keegi munasõber on asunud toidujäätmeid eraldi koguma. Lõpuks ometi. Viimased kaks kuud on ju biokonteiner enamasti tühi olnud, kui palju meil seda jäädet ikka tekib. Kes juhtub muretsema, et konteineris on asju, mis seal olema ei peaks, siis probleemi ei ole. Konkreetsed toidukarbid on biolagunevad (Karritehas on eeskujulik restoran, kes hoolib keskkonnast).



Õhtusöök! Vanematekodus külas käies küsis ema mu käest, kas ta tellib meile Tapalt vegan pitsat. Vegan juustuga ja puha... Ma ei suutnud seda üldse uskuda - kuskilt saab vegan pitsat ja seda veel sellisest pommiaugust (sorri) nagu Tapa? Lisaks kõigele teavitab mind sellest suurmaailmaimest minu ema, kes ei ole eriline vegantoidu fänn. Naljakas maailm see kus ma elan.



Tapalkäik suutis mind ühe korra veel imestama panna. Väidetavalt müüakse Tapa Konsumis vegan spinati-fetajuustu struudlit. Ei, see ei ole vegan.



Minu kevadine töökoht. Sellel päeval sai martsipanist üks punane traktor voolitud.



Kas Tassikoogid kohvikust saab oma karbiga muffinit osta? Jah, saab küll.



Kuidas läheb mul eksperimendiga aasta otsa uusi riideid ostmata? Noh, ütleme, et nii ja naa. Mul on väga palju erinevaid mõtteid sellega tekkinud, mistõttu on mõistlikum pikk ülevaatlik postitus sellest kirjutada. Üldjuhul on läinud hästi. Ma ei ole libastunud, kuigi ühe asja olin siiski sunnitud ostma. Unustasin nimelt Tallinnasse sõbra sünnipäevale minnes sukkpüksid kaasa võtta. Selles olukorras ei oleks saanud midagi muud teha, kui kiirelt Balti jaama turult lihtsalt uued osta, mida ma ka tegin. Üldse ma kahtlustan, et sellise väljakutse puhul mõned erandid sukkade, sokkide ja võibolla aluspesu osas võivad tekkida. Jah, ma plaanin neid kindlasti vältida ning ennetada, aga päris lõhki ma end siplema ei hakka.

Uued sukad ostsin ma Sokisahtlist. Tõelise üllatusena on neil pakkumises säärased ülimugavad ja mõnusad sukkpüksid, mis on pakendatud plastivabalt ja valmistatud ümbertöödeldud nailonist (link). Tavaliselt olen ma pidanud ikka tikutulega ümbertöödeldud kiduduest sukkpükse otsima. Plaanisin isegi Saksamaalt omale ümbertöödeldud kalavõrkudest sukki tellida. Säärane eksprompt leid tegi tuju heaks, eriti veel seetõttu, et toode on jalas mõnus - ei kuku alla, ei pigista liialt, õmblused ei hõõru jne. Sukkpükste osas olen ma üpriski suur vinguja ja tiheda seelikukandjana mul kulub teisi palju.



Karlova sulab! Kõik rennid, jääpurikad, kuurikatused ja vihmaveetorud tilguvad. Lumi ja jää on küll veel maas, aga vesi üritab sellest olenemata oma teed rajada. Sellised ilmad võivad mõne arvates küll kohutavalt koledad näida, aga mina naudin. Päevad on taaskord pikemaks ja heledaks hakanud minema, mistõttu jõuan ka mina kõike seda elusat ja liikuvat pildile püüda. Muide, täna sain oma uue objektiivi kätte. Tervitan uut fotohooaega suure elevusega! Tuleks see adapter nüüd kiiremini!

Kommentaarid

Populaarsed postitused