RAUDOSJAST NUUSTIK



Katsetasin eile raudosjast kehanuustikut, mille valmistas mulle Epp, kes askeldab Kitchenimpro blogis (soovitan vaadata tema viimast blogipostitust Helsingi veganmessist). Olen varem kirjutanud siin ka, et mulle tohutult meeldivad igasugused keha- ja nõude pesemiseks harjad, nuustikud jms kraam. Kuidagipidi sain teada, et Epp on varem teinud kasetohust saunakäsnasid. See hakkas mind muidugimõista kohe põletavalt huvitama, mistõttu nüüd oli mul lõpuks ometi võimalus katsetada nii sellega kui ka raudosjast nuustikuga. Kasetohust käsnast ma täna ei räägi, küll aga mõtlesin jagada oma kogemust raudosjaga.

Tegemist on päris põneva taimega, mida saab korjada nuustiku valmistamiseks peale suve ka talvel. Kuna taim on kaheaastane, saab teda tõepoolest korjata aastaringselt. 

Varasemalt on raud- ehk kiviosja kasutatud puidust nõude puhastamiseks kui ka ehete ning muude metallist esemete poleerimiseks. Kuna ta on kuivanult üpriski kare oma suure ränisisalduse tõttu, saab sellega ka puitu, mööblit, parketti jms lihvida.
   

Mind väga aga huvitas kas sellega saaks ka keha koorida. Seetõttu panin ma kuivad raudosjapadjakesed sooja vette pooleks tunniks likku. 

Olin protsessi alguses üpriski pessimistlik - nägid teised ju krõbekuivad välja! Kartsin, et raudosjanuustikud ei lähe pehmeks ja lõpetan vaid enda keha veriseks kraapimisega. Käisin neid skeptiliselt iga viie minuti tagant katsumas, aegamisi aga läksid nii pehmeks, et julgesin teised endaga dušši alla kaasa võtta. Väga nõtkeks nuustik ei läinud, ühes käes seda tihkelt kokku pigistada ei saanud. 

Poole tunniga oli vesi läinud sammalroheliseks. 

Proovisin esmalt seebita keha koorida. Hõõrusin naha ikka korralikult punaseks, nagu saunas oleks käinud vihtlemas! Oma tekstuurilt on raudosja nuustikud kindlasti karmimapoolsemad. Käes mudides on tunda ka õrnalt nende lõhna, mis keha külge ei jää. Üks tugev ots, mis pooletunnise niiskusega oma sitkusest alla ei andnud, jättis mu reiele paarikümneks minutiks punaka juti. 

Seejärel katsetasin raudosja nuustikut koos seebiga tarvitada. Kuna mul oli just üks õhuke seebikonts oma viimaseid päevi nägemas, siis mõtlesin, et äkki oleks mõistlik see käsna sisse susata. Hea mõte oli see küll. Püsis kenasti ning vahutas. Natuke libedat seepi ja kehakoorimine hakkas palju sujuvamalt edenema. Sain aru, et ilma seebita oli see koorimine võibolla liiga ekstreemne. Mulle endale meeldib küll üks korralik "kraapimine", aga olen päris kindel, et igaühele see nahkamööda ei ole. Ükski laps raudosjaga end küll pesema ei hakka :D

Üks õige test vajas ka nuustikut seebiga kokku hõõrumist. Inimesed on ju harjunud, et dušši all nühitakse svamm korralikult vahutama. Kuigi on raudosi karm, siis muretsemiseks pole põhjuks, poolest seebist ilma ei jää. Selle meetodiga keha koorimine läheb teadagi libedamalt. Küll aga kohtadest, kus mina tsibakene kondisem olen (põlved, jalalabad, rindkere), siis sealt eriti toredasti nahka puhastada kahjuks ei saa. Käevarsi ning reisi on mõnus raudosjast nuustikuga hõõruda ka ilma seebita, aga piirkondi, kus rasvkudet naha all ei ole, seda väga hästi ei saa. Ebamugav on. Kui taime varred oleksid poole peenemad, näeksin ma selle võimalikkust. Hästivahutav seep aitab samuti kaasa.

Kui panna pehme-kare skaalale raudosjasvamm, siis näeks see välja nii:

Tselluloosist poorne nuustik - Sünteetiline poorne nuustik - Konjakikäsn - Linast kootud käsn - Kommertslik käsnkõrvits - Kodumaiselt kasvav käsnkõrvits - Sisalist käsn - Raudosjanuustik - Kasetohust nuustik


Kas plaanin raudosjast nuustikuga ka edaspidi oma nahka koorida? Jah, muidugi. Mõnus ning teistmoodi. Toode on minu silmis rohkem "elus", kui mõni muu harjake või svamm. Tegemist pole lihtsalt anonüümse tööstusdisainitootega vaid millegagi, millel on rohkem etteaimamatut karakterit.  Ainus asi, aga mis mind natuke häirib on see, et raudosjast svamm ei ole minu vajaduste jaoks multifunktsionaalne. Nõusid ma sellega ei pese, samal ajal aga Eestis kasvatatud käsnkõrvits passib hästi nii nõude, köögipindade ja keha puhastamiseks.

Selleks aastaks on mul kiviosja varud olemas, aga korjama plaanin kindlasti aasta lõpupoole minna. Äkki sellest saaks midagi veel huvitavat teha?

Kommentaarid

  1. Väga äge! Huvitav , kus seda osja leida..peale talve möödumist tuleb silmad lahti hoida.
    Ise koorin keha pimmskiviga..tundub väga rough..aga tegelikult mitte..oleneb kui palju survet ise annad..pärast koorimist keha lausa hingab..nii mõnus..
    Just hetk tagasi tegin nõudepesu svammi dzuudi niidist heegeldades..kahjuks annab ta väga palju väikeseid karvakesi..ja naljakas lõhn tuli peale veega märjaks kastmist..lõhnab justkui bensiin..väga imelik..tundub, et tuleb edasi katsetada..

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Džuut, lina ja sisal ajavad tõesti karva. Kunagi mul oli sisalist heegeldatud noudrpesunuustik, see aga kahjuks ajas kohutavalt sodi ja taignaga koos olevat kaussi pestes läks kohutavalt rõvedaks. Selles osas isegi lähevad minumeelest tavalised nuustikud koledaks, ainus erand tundub mulle olevat käsnkõrvits.

      Džuut vahel lõhnab kohutavalt tõesti :O

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused