SEE KLEIT



Kui tänaseks on möödunud kleidiostust rohkem kui nädal, mis justkui pani punkti minu eksperimendile, siis lõpetatuks ma kogu seda ettevõtmist ei nimetaks. Pariisist tagasi tulek ei avanud minu jaoks Pandora laegast, mille tõttu oleks lahti läinud sajandi šoplemistunglemine. Nagu ma oma viimases kirjutises ka mainisin, siis ma tunnen oma murdumise üle piinlikkust. Ma ei suuda võtta seda fakti, et ma libastusin iseenda poolt paikaseatud reeglistikus enesekindlalt ja sirge seljaga. Olen endas pettunud. Jah, ma ei nuta nüüd selle mõtetu esimese maailma probleemi pärast silmad peast välja. Ainus koht kus see üldse teemana tõstatatakse on siin - see käesolev postitus, kus ma üritan iseenda jaoks oma mõtted ritta seada ning seda analüüsida.

Kui mõelda siinkohal sellele, miks ma tollal selle kleidi ostsin, siis tean, et seda olukorda oleks saanud sajaprotsendiliselt vältida. Nimelt alates sellest hetkest, mil ma otsustasin, et aitab, enam ma uusi riideid ei osta, hakkasin ma teadlikult rõivakauplustest kõrvale hoidma. Mu pilk ei libisenud isegi vaateakendele. Teadsin ju täpselt kus on minu siht ja suund ning kõik kohad, mis on seotud rõivastega, takistavad minu teekonda. Alguses oli raske öelda ei sõbrale, kes kutsub kirbuturule, hiljem aga läks asi kergemaks. Kadusid ära riidepoes aja surnuks löömised kui oli tarvis oodata bussi, lõppesid miilustamised kingapoodides. Ma tegin endaga rahu.  Siis aga tuli Pariisi reis.

Esimesel õhtul läksime kambaga linnapeale, eesmärk oli vaadata erinevaid kaltsukaid ja vintage kaupluseid. Kui esimestes kohtades olin ma paksu nahaga ja tundsin, et mis ei tapa, teeb tugevamaks, siis teistes kauplustes läks asi juba kergelt käest ära. 

Miks ma üldse poodidesse sisse läksin, oli ju seotud konkreetselt selle reisiga. Esmalt seetõttu, et tegemist oli ühise "vaatamisväärsusega" ja teiseks seepärast, et oma eriala tõttu mind ikka huvitab milliseid hilpe, millises hinnaklassis etc Pariisi kauplused pakuvad. Võime nimetada seda turuanalüüsiks. Kolmas, natuke privaatsem põhjus seisneb selles, et ma ei tahtnud grupis oma eksperimendi tõttu välja paista, teistsugune olla. Juba vegan olemisest on mulle küllalt. 

Nii. Ja nõnda ma siis käisingi kõigiga koos kauplusest kauplusesse ja libistasin sõrmedega tikitud pluusidel, naljakatel barettidel ja eksootilistel trükimustritel kuni mulle sattus pihku See Kleit. See oli põneva mustriga minu lemmikvärvides vintage kleit, täpselt parajas suuruses, tegumoes ja hinnaklassis. Muidugi küsisin ma eneselt, kas see on see koht, kus ma luban endale seda erandit ning mis põhjustel. Tolles momendis pärisin ka kellegilt teiselt nõu, kes minu mäletamist mööda küsis midagi sellist, et kas Pariisis olles ei või siis endale midagi erilist lubada. Seesamunegi mõte vasardas mu peas. Ei läinud kaua, kui langetasin otsuse tolle ära osta. 

Nüüd tagantjärele tõdedes ei saa ma aru miks ma nii käitusin. Mul on juba aegade algusest moto: "Kui kahtled, ära osta". Lisaks sellele, olen ma kummaline inimene, kes teistelt nõu pärides alati vastupidiselt käitub. Kui ma küsin näiteks Lauriselt, kas ma peaksin lõikama omale tuka ja tema vastab jaatavalt, siis ma tegutsen hoopiski risti vastu. Miks ma nii teen, ma ei tea, aga ma tean, et see olen mina. Seepärast ma imestangi siin ekraani taga klaviatuuril klõbistades, et miks ometi kuulasin ma kellegi teise nõu ja käitusin selle järgi. See ei ole ju mina!

Tundub, et säärane lubadus ning sellest kinnihoidmine teeb mind muudes aspektides relvituks. Olen palju rohkem mõjutatavam kui muidu. Olen üpriski kindel, et kui ma ei oleks oma eksperimendiga jaanuaris alustanud, siis See Kleit mu kapis praegu ei ripuks.  

Kommentaarid

  1. Tere!

    Üritan aina liikuda zero waste poole ja dušši all tekkis küsimus, kuidas eemaldada karvu ilma jäätmeid tootmata? Žiletid väga kaua ei kesta, kreemidel pakend ja sisaldavad palju kemikaale. Kas annab kuidagi vahatada nii, et pärast prügi ei teki?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Osta omale epilaator (mina ostsin kunagi 30 euri eest ja kestab juba.. 8 aastat). Tean inimesi, kes ka kaenla alt karvad sellega eemaldavad. Vajab harjumist aga tulemus kestab palju kauem. Jalakarvad samuti - ei mõista üldse enam, miks inimesed žiletiga neid ajavad - jalad jäävad karedaks ja karvad kasvavad kohe tagasi (seega epilator for the win).
      Lisaks, kaenlaalusekarvad ja üldse igasugu muud karvad on tabu ainult niikaua, kuni Sina neid sellisena näed. Ajjee :)

      Kustuta
  2. Tere! Tahtsin öelda, et ära stressa selle kleidi pärast. Kas sa oled lugenud raamatut "Not buying it"? Seal ka otsustas üks naine ilma liigseid asju ostmata aasta aega elada. Ja libastus riietega just kodust ära reisil olles. Seega tundub, et see võib olla mingi üldisem psühholoogiline riskikoht.

    VastaKustuta
  3. Ah ja veel, eelnimetatud raamatut võin lugemiseks anda, kui keegi peaks soovima.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hei, oleksin huvitatud selle raamatu laenutamisedt 🙂

      Kustuta
  4. Aga sulle ikka meeldib see kleit? Kui sa aastas korra riideasja ostad, on ju ka ok. Ära nüüd siis jälle aasta aega osta. Pealegi, väga tore kasutatav suveniir!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused