SUVIST LOBA

Huuh! Tead mis, mul algas puhkus! Eile sai tehtud viimane selle semestri "kohustus" ja nüüd on aeg trallitada. Küll nädal vaid, aga sellegipoolest aega hingetõmbeks. Siis saab kodu koristada, asju organiseerida, mõne uue projektiga alustada (mõtlesin ühe koti täis tikkida), blogida, fotosid klõpsida, sõpradega chillida... Oh, milline rõõm! Ei teagi kohe mida vahvat ette võtta. 

Ma olen nii kergendatult õnnelik pähesadanud puhkuse üle. Vahepeal oli nii megakiire, et ma ei osanud hingeviivu ettegi kujutada, mistõttu näen seda vabadust kui suurt saadetist taevast. Siinkohal kõneleb minu see pool, kes on lihtsalt õnnest pime. Tegelikult aga on mul tarvis asju pakkida, planeerida-planeerida-planeerida ja ka kindlasti kamaluga frustreeritseda omaettte, sest ma kolin teadmatusse kohta teadmatuks ajaks. Iseenesest olen ma positiivselt ärevil, aga mingisugused olmejamad kipuvad seda lämmatama. Nagu näiteks see, et mu pangakaardi kehtivusaeg saab kohe otsa ja ma pole panka jõudnud ning ma ei tea, kas sellist asja saadetakse mulle välismaale järgi. Ja pealegi, ega ma ei saa ju sularahaga ringi käia. Seejärel on muidugi suur küsimus kuidas Rääps hakkama saab, mul on tarvis käbedalt omale uus rüperaal osta (kas keegi müüb kasutatud kerget väikest ja hea akuga netilehitsejat?), mul ei ole mugavaid madalaid jalanõusid jne. Kuidagi nagu lipa-lapa on kõik selle koha pealt. 



Jalanõudest rääkides... Mina ei saa aru, mis on minu varvastel viga. Mäletad, ma kirjutasin eelmine suvi sellest, et järsku hakkasid kõik minu jalanõud hõõruma ja jube ebamugav oli? Täiesti uskumatul kombel algas see jant uuesti paar nädalat tagasi. Kõik minu jalanõud hõõruvad ja tekitavad ville. Kohati mulle isegi näib, et asi ei ole jalanõudes. Mu varbad vist hõõruvad teineteistelt nahka maha ainuüksi seetõtttu, et nad eksisteerivad teineteise kõrval. Päriselt ka! Mu kõikidelt varvastelt on külgedelt nahk maas ja koorumine jätkub. Ma ei mõista, kuidas on see võimalik, kuna enamuse osa ajast ma käin jalanõudega, mille varavaste osa on lahtine, s.t neil on ruumi laiutada. Olen see inimene, kes armastab juba esimeste soojemate ilmadega hakata käima sääraste tuhvlitega, mis laseksid varvastel päikest ja tuult saada. Mu sisejalanõud on 99% lahtise otsaga, ka talvel, sest et mul on nii mugavam. Hea meelega käiksin kinnistega, sest minumeelest on varvaste näitamine paljudel juhtudel ebaviisakas, kahjuks aga laia päkaga naistekinga eriti ei toodeta. Ja vot näe, ega ma ei oskagi midagi tarka oma mure vastu ette võtta, ikka tuleb vill villile ja nahk maha sealt, kus miski teda ei sikuta. Üritan võimalikult palju jalanõusid rotatisoonis hoida, kreemitan, plaasterdan ja vannitan. Ei tea, kas sellise probleemiga ortopeed või perearst aitab? 

Mis veel teoksil ja toimub? Eile käisin Pet City loomapoes vaatamas Rääbule uut liiva. Ja mis põnevat ma leidsin? Tore avastus oli ümbertöödeldud paberist valmistatud kassiliiv, mis sobib komposteerimiseks ja tualetipotist alla laskmiseks. Selle ma kohe ka ostsin, sest olen säärast kaua juba otsinud. Seni olen katsetanud pelletite ja saviga, aga kahjuks Rääbu esimest ei eelista ja savitolm on sissehingates kahjulik nii inimesele kui ka kassile. Pealegi ei sobi saviliiv kompostimiseks. Panin talle liiva kasti juba ära ja ootasin, kas tuleb nutulaul või mitte. Ei tulnud, kõik korras! 

Eile jäi loomapoes silma päris kentsakaid asju, mille olemasolust ma ei teadnud midagi. Näiteks oli Pet Citys müügil ühekordsed kassitualetid selle eesmärgil, et kassitualeti koristamine oleks inimesele lihtsam. Ei tea, kas inimestele oleks ka ühekordseid vetsupotte tarvis, et me neid jumala eest pesema ei peaks?! No kuulge... Teine asi, mis mulle silma jäi oli kassitualeti ümbriskile, mis põhimõtteliselt töötab nagu prügikastis olev prügikott: anuma täitumisel hõlbustab kott sisu väljaviimist. Ma ei tea küll kuidas teiste kittidega on, aga Rääbu puhul see kindlasti ei töötaks isegi, kui plastkott oleks komposteeritav, kuna meie kiisu armastab küll oma asjatamise kastis oma tekitatu korralikult savi põhjast kraapides ära peita. Ta rebiks oma küüntega koti esimesel vetsukäigul korralikult puruks. 

Ja natukene teisest teemast - riided. Kuna ma ei ole eriti jõudnud blogima, siis ehk on lugejale jäänud mulje, et ma oma kleidiostu pärast nutan ja halan, kuna see rikkus ära mu eksperimendi aasta otsa uusi riideid ostmata. Teise kaalukaussi viskan fakti, et olen suutnud viimastel kuudel seitse! rõivaeset maha müüa, üles putitanud neli vana asja tikkides, lühemaks või pikemaks muutes ning nullist valmistanud endale kolm asja. Ja muide, ostetud kleidi panin kunstitudengite kirbukal müüki. Ma arvan, et nende aspektide ettelugemine annab mulle/sulle lõpliku kinnituse, et polnud minu libastumine üldse nii hull. Suuremat pilti vaadates näivad asjad hoopiski teistsugused välja. 
                 

Kommentaarid

  1. Ma soovitaks pangakaardi netipanga kaudu kiiresti ära tellida, sest selleks pole panka tegelikult minna vaja ning vähemalt Saksamaale saatmine maksis Swedbankis paari aasta eest 25 eurot, seega võimalusel tasuks seda teenust kindlasti vältida.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Peale postituse lõppu helistasin kontorisse. Selgub, et välismaale kiirelt kaardi saatmine maksab 40€. Tellisin omale käbedalt uue ja õnneks saab 10päevaga kätte.

      Kustuta
  2. Jalanõude puhul soovitan uurida barefoot jalatsite maailma(vivobarefoot.com teeb nt ka vegan jalatseid) :)

    VastaKustuta
  3. tohib küsida kuhu sa kolid? ei tea kas on miskit kahe silma vahele jäänud, kuid blogis oled seda kahe sõnaga nii muuseas maininud, et ei saagi üldse aru..

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ei olegi seda siin öelnud. Jätan üllatuseks! Tänan küsimast muidugi :)

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused