ROHELISED MINU VALIMISRINGKONNAS - KEDA VALIDA?

Riigikogu valimiste eelhääletamise alguseni on jäänud täpselt kaks nädalat. Võtan lahti Erakonna Eestimaa Roheliste 2019 aasta Riigikogu valimiste kandidaatide nimekirja lahti ning otsin välja need kandidaadid, kellele oma elukoha järgi on mul võimalik anda oma hääl. Keda aga valida, see on küsimus?

Ma ei hakka siinkohal spekuleerima, kuidas inimesed kandidaate valivad. Küll aga vaadates oma tutvusringkonda, pean tõdema, et inimesed jagunevad kaheks. Esimeste valimismotivatsioon ja -aktiivsus on madal või lausa olematu, teiste puhul antakse oma hääl eeskätt parteile, nimi kandidaadinimekirjas pole niivõrd oluline. Kes aga kandidaatide nimekirja avab ning näeb, et keegi otseselt silma ei paista, siis seda ei aita kahjuks muu kui proua Google ja selleaastaste valimiste ametlik veebiportaal (kuigi seal erilist infot peale haridustaseme, töökoha ja vanuse ei saa).

Teoreetiliselt on mul rohelistest võimalik valida viieteistkümne kandidaadi vahel, kellest tugevalt pooled on naised*. Nimekirjas leidub tuttavaid kui ka vähemtuttavaid nimesid. Mõnega neist on olnud mul ka isiklik kokkupuude, ent siiski mitte poliitilises kontekstis. Et anda kõikidele kandidaatidele võimalus, seda mugavalt kodust lahkumata (minu jaoks ääretult oluline infokanal poliitilise teabe saamiseks, sest ma ei ela Eestis), annan ma neile 10 minutit kümblusaega otsingumootori vannis. Tahan teada saada, millised on nende maailmavaated - peale selle, et nad nõustuvad Roheliste üldprogrammiga. Valimislubadusi ma otseselt ei oota, sest rohelise riigikogulase töö kaks olulist aspekti on hetkeprobleemide lahendamine kui ka ühiskonna suunamine. Rohelise maailmavaate järgi on ühiskond enamat kui tema liikmete summa, seades esinumbriks looduse - tõsi. Ent pealegi seisame järgnevatel aastatel aina suuremate raskuste ees, mis on tingitud erinevatest keskkonnaprobleemidest ja kliimasoojenemisest (loe rohkem selle kohta minu viimases Feministeeriumisse kirjutatud artiklist). Need on aga tegurid, mille mõju on ääretult raske ette ennustada. Valitud kandidaadi töö ei saa olema kerge, selleks peab olema tugevat selgroogu, elukogemust, laiapõhjalisi teadmisi, koostöövõimet ja poliitilisi oskusi. Ilusate naeratuste järgi kandidaatide valimise aeg on läbi.



Vaatame siis lähemalt, kes nad on, millised teemad on nende jaoks olulised, mida ma nende kohta teada saan läbi kümneminutilise pistelise googel kontrolli.

363. Aleksander Laane - Keskeriharidusega Terviselehe peatoimetaja, erakonna aseesimees. Riigikogu 2015. aasta valimistel kandideeris ta EER nimekirja esinumbrina Valimisringkonnas nr 2 ja sai 404 häält, millest mandaadiks ei piisanud. Ta on korraldanud näiteks Patarei merekindluse korrastamise rahvaalgatust, mõlgutanud  mõtteid ning teinud konkreetseid ettepanekuid mitmetes Postimehe ja Äripäeva arvamusartiklites (Rail Balticust omavalitsuste parema majandamiseni). Kandidaadi aastal 2016 avaldatud Facebooki postitused aga toovad välja tema tugeva vastasseisu immigrantide osas. 

364. Rene Kuulmann - Kõrgharidusega vabakutseline konsultant on eesti purjetaja, jääpurjetaja, kunstikoguja ja ettevõtja. Leian, et aastal 2002 mõisteti kandidaat tingimisi viieks aastaks vägivallatsemise eest vangi. 2016 aasta lõpus kuulutas Harju maakohus välja Tallinna linnavaraameti kunagise juhataja ja Narva-Jõesuu Meresuu SPA endise omaniku isikupankroti ning määras talle täieliku ärikeelu. Arvamusartikleid, paneeldiskussioonidel osalemist jms ei leia.

365. Helina Tilk - Kandidaat on õppinud EKAs graafikat, hetkel töötab MTÜ Minu Aeg keraamikakoja juhatajana ning tegutseb vabakutselise keraamikamaalijana. Facebookis jagab erinevaid keskkonnateemalisi linke. Avalikku kandidaadiprofiili ehk arvamusartikleid ega lubadusi ei leia.


366. Ulvi Koop - Kõrgharidusega Muuga Lasteaias õpetaja. Kui Eestis ei ela just kahte samanimelist kodanikku, ütleb ühe artikli pealkiri kandidaadi kohta nii "Ettevõte süüdistab lahkunud maaklerit infovarguses". Rohkemat infot aga kandidaadi riigikogulase plaanide kohta ei leia. 


367. Reet Härmat - Reet on Eesti tuntud avaliku elu tegelane, keda tuntakse peamiselt meigikunstnikuna ja Anu Saagimi sõbrannana. Roheliste valimiskampaania lehelt leiab Reeda kohta artikli, kus ta end tutvustab (keskharidus, looduskosmeetika ÖLI omanik, kandideeris viimati Lasnamäel 46 häälega). Tema peamine valimislubadus on teha roheliste partei koostöös Anu Saagimiga "rändtsirkusega" nähtavaks. Näib, et tegu on poliitikuduoga, kes seisavad märksõnade vägivallatu, vegan ja taaskasutus eest, täpsemalt seletamata mida nendega silmas peetakse (v.a loomkatsed). Saan aru, et Reeda lubadus on Anu Saagimiga riigikokku valituna liituda Taimse Teisipäeva programmiga, et süüa tervislikumalt ja keskkonda säästvamalt. Probleeme ning teemasid, mida kandidaat südameasjaks võtab, artiklis ei mainita. Tuuakse välja mõned lõigud erakonna programmist ning loo lõpetab kandidaat hoopiski hulga küsimustega, millest mõned on arusaamatud ja kummalised. Nagu näiteks: "Miks väikelinna rõivapoe omanik, otsides müüjannat poodi, peab üheks kandideerimise tingimuseks seadma esihammaste olemasolu?"

368. Heiki Valner - Tuntud loomakaitsja, telesaatejuht. Kandidaadi Facebookis viitab mees valimistel kandideerimisel oma 2012 aastal ilmunud artiklile, kus küsib looduse ja sealhulgas loomade õiguste puudumise kohta. Otsingumootorist tuleb veel välja näiteks see, et 2014 süüdistati kandidaati oma elukaaslase suhtes vägivalla kasutamises ja 2017 aastal leidis aset tingimisi vangistus joobes auto juhtimise eest. 

369. Ülle Ringmäe - Kandidaadi kohta eriti informatsiooni ei leia, vaid 2019 aasta ametlik valimiste veebileht ütleb, et tegu on viiekümnendates oleva keskeriharidusega naisterahvaga, kes hetkel tööl ei käi.


370. Aleksander Pototski - Kuulub Eesti Lepidopteroloogide Seltsi - tegu on Eesti suur- ja pisiliblikate uurimisrühmaga, mis tegeleb samuti materjali kogumise ja ettevalmistamisega liblikate kaitsealade loomiseks ning konkreetsete kaitsealaste meetmete väljatöötamiseks. Tal on väike liblikate ekspeditsioonide teemaline blogi , töötab Lasnamäe Gümnaasiumis õpetajana. Õppinud Tartu ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Tegi doktoritöö Eesti põlevkivitööstuse jäätmete haldusest. Milline on aga tema suhtumine, ideed, plaanid unistused kasvõi nendesse kahesse teemasse, rääkimata muudest - info jääb vajaka. 

371. Allan Talu - Neljakümnendates meesterahvas, töötab Eesti Kunstimuuseumis restauraatorina, kõrgharidus. Rohkem infot ei leia. 

372. Laura Lisete Roosaar - Kõrgharidusega režisöör, kelle tuntuim looming on satiirisari "Su nädal kõlab tuttavalt". Leian erinevatest kohtadest infot (Facebooki säutsudena, ERR Valimisstuudio intervjuust), et ta soovib, et kauplustes kasutataks vähem plastikut, et haridussüsteemis oleks rohkem väärtuspõhist õpet ning ei toeta vananenud tehnoloogiate kasutamist (viitab põlevkivi aeglasele väljavahetamisele jätkusuutliku puhta energia poolt). Tal on mõtteid, konkreetsete tegevusplaanide kohta ega läbitöötatud materjalide kohta aga infot ei leia. 


373. Annaliisa Asveit - Kõrgharidusega muusik, elab Facebooki andmetel Londonis. Kandidaadi kohta on internetis vähe infot (v.a see, et ta tegi Buduaaris Kelloggs'i dieedi eksperimenti), valimislubadusi või infot, mille eest ta soovib riigikogus seista, ei leia. 

374. Oskar-Aleksander Lesment - Kõrgharidusega, kahekümnendates noormees töötab Baltem ASis spetsialistina. Firma tegeleb ehitus- ja kaevandusmasinate müügiga. Kandidaadi maailmapildi kohta saab aimu ühest Roheliste artiklist, mis keskendub videomängutööstusele ja e-spordile, kuigi loo sisu jääb üpriski pinnapealseks ja tühjaks? Facebookis jagab kandidaat erinevaid linke keskkonnaprobleemidest, sõnavõtte ega valimislubadusi ei leidnud. 

375. Maksim Eriksson - Riigikogu valimiste veebileht ütleb, et tal on põhiharidus ja hetkel töötab müügijuhina. Kuulub perefirmasse OÜ Fritto Plus, mis tegeleb biolagunevate nõude Vegaware toodete edasimüügiga Baltikumis ja Venemaal. Firma on teinud koostööd heategusorganisatsiooniga "Eriline maailm", mis on suunatud erivajadustega lapsi kasvatavate perede elukvaliteedi ja informeerituse parandamisele. Jagab Facebookis maalilise vaatega inspireerivaid reisifotosid. Avalikku kandidaadiprofiili puudulik.

376. Vootele Vaher - Kandidaadi isiksuse kohta leiab internetist palju informatsiooni, küll aga riigikogus töötamise plaanide kohta informatsiooni ei leia. Selgub vaid, et kandidaat tegeleb lauatennise, moe ja teatriga, hetkel töötab Tallinna lennujaamas. Facebookis jagab peamiselt postitusi lauatennise kohta. Tal on kõrgharidus Tallinna Ülikoolist koreograafia erialal. Esimene otsingutulemus, mis tema mõttemaailma kohta infot annab on pealkirjastatud nii: "Vootele Vaher enne teeb ja siis mõtleb".

377 Olev-Andres Tinn - Kõrgharidusega kandidaat on Tallinna Linnavalitsuses nõunik. Hõlpsalt on näha, et tegu on inimesega, kes on agar roheline aktivist. Ta on kandideerinud roheliste erakonnas ka varem, viimati kogus roheliste esinumbrina Lasnamäel 141 häält. Otsingutulemustest võib eeldada, et talle on südamelähedased teemad Rail Baltic, taastuvenergia, ülepakendamine, metsa liigne mahavõtt, kanepi legaliseerimine. Oma tütre üle on ka uhke, jagab videosid tema cover lugudest (armas, inimlik). 

Sellised karakterid siis minu valimisringkonnas. Kahjuks pean ütlema, et kuigi ma olen Roheliste sihtgrupp, ei ole antud nimekiri väga veenev Näen kahte-kolme arvestatavat kandidaati, aga mitte ükski neist ei pane mu silmad särama. Üldjoontes on kandidaatide kohta minimaalset infot, ning kohati hirmuäratavat infot, puudub erakonnapoolne teabe koondatus. Muidugi mõista seisavad Riigikokku kandideerijad erakonna programmi eest, ent valijana ootan mina enda huve esindama inimest, kes toob enda vaateid, mõtteid ja ideid avalikult välja - kuuldavalt ja nähtavalt. Ma tahan saada suurel hulgal infot, analüüsida tema mõtteviisi ja käitumist.

Enamik valijaid langetab oma otsuse tulevase riigikogulase poolt temaga füüsiliselt kohtumata, mistõttu on virtuaalne kohalolek ülimalt oluline. See on iga kandidaadi enda teha kuidas kutsuda teisi üles temaga koos mõtlema. Samas peab ka erakond ise aitama enda kandidaate ning nende spetsiifilisemaid huve ning vaateid välja tooma. Rääkimata meedia valimiskompassidest (häbi Postimehe Hääleandjale, kes rohelised välja jättis). Info puudujäägi info kõigi kolme kapsaaeda. Tundmatute nimede aeg valimisnimekirjades peab sel korral viimaseks jääma.

Vaadates infot, mida ma kandidaatide kohta teada sain ja kui palju minu jaoks teadmatuks jäi, siis olen üllatunud valikuvaesusest. Inimene, kes end kandidaadiks seab, peab olema antud töökohaks valmis või vähemasti olgu tal pädevad eeldused selle jaoks. Kui neid napib ja/või pole osatud end valijatele maha müüa, siis milleks vaevata? Ühegi ettevõtte omanik ei saa värvata omale uusi töötajaid pimesi motivatsioonikirju välja valides, rääkimata sellest, et enamike töötajate puhul on need üldse esitamata jäetud.

Keda siis kokkuvõttes valida? Ei tea. Liiga vähe infot. 




*toon selle välja, sest sugu võib käsitleda Aksel Sundströmi ja Aaron M. McCright uuringu Examining Gender Differences in Environmental Concern across Four Levels of the Swedish Polity kohaselt valimisargumendina, sest naispoliitikute valikud keskkonnaga seoses on võrreldes meespoliitikutega keskmiselt positiivsemad

Kommentaarid

  1. Seda valimiste trianglit jälgides on jäänud mulje, et rohelised on sisemiselt nii lõhestunud kui üldse olla annab.
    Sotsidel on ka mingi ettekujutus põlevkivist loobumisel ja elurikkuses tundus harituid inimesi olevat, aga ikka ei ole kuskil midagi ega kedagi adekvaatset.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. :) see on nüüd küll täiesti meelevaldne seisukoht. Rohelised pole kunagi varem, vähemalt minu ajal, alates 2015. aastat nii üksmeelse jõuna tegutsenud. Võibolla on Teil mõni näide või fakt oma seisukoha kinnitamiseks? Sellest oleks palju abi, muidu jääb sellise suvalise lahmimise mulje.

      Kustuta
  2. Postimehe hääletusmasinas on ainult need, kes Postimehe küsimustele vastasid ja minu teada suur osa rohelistest ei vastanud, n-ö boikoteeris. Teistes erakondades olid ka mõned mittevastajad.

    VastaKustuta
  3. Veidike kannatust, varsti leiad meie kodulehelt rohelised.ee ka kõikide kandidaatide tutvustused. Aga ühtlasi teen sulle ettepaneku, et kuna me oleme vabatahtlikkuse alusel toimiv maailmavaateline poliitiline organisatsioon ja meil, erinevalt parlamenti kuuluvatest erakondadest puudub riigieelarveline rahastus, siis need asjad, mis tunduvad elementaarsed- nagu kodulehe info ja sotsmeedia kontode haldamine jne, võtavad meie jaoks veidi enam aega kui teistel ning kuna sina , nagu minagi oled roheline, siis kutsuksin sind meile appi . Võta palun minuga ühendust, kui see ettepanek sulle huvi pakub. Headega Z

    VastaKustuta
  4. Ma tegin Postimehe hääleandja testi ja sain küll Rohelisi tulemusteks?

    Googeldasin huvi pärast esimest (st kõige ühilduvamat) varianti ja leidsin, et tegemist oli mulle sarnase haridusega (aga veidi edasijõudnum, vanem) ja mõttemaailmaga inimesega. Facebookis jagas, kuidas oli Naiste marsil Tallinnas, tegus olnud asutustes ja noorteorganisatsioonides. Väga vahva, ja ma tahaks teda Riigikogus näha -- aga tegemist on mehega. Ma tahan Riigikogus rohkem naisi näha. Nüüd ma ei teagi, mis õige valik on; aga eks peaks sellise uuringu tegema kõigi roheliste ja sotside kohta, kes mu piirkonnas. Sinu avastused seadusega pahuksis olnud inimeste kohta on küll ärevusttekitavad, ma poleks osanud selle peale mõeldagi.

    Ma õpin praegu välismaal, nii et see aspekt ka, aga üleüldiselt oli hästi huvitav & hariv oli seda postitust lugeda! Aitäh.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Arvestades Eestis kehtivaid seadusi, tasub hääletada oma maailmavaadet esindava erakonna poolt, mitte sarnase inimese poolt mingit teist ilmavaadet esindavast erakonnast, sest poliitilisel tasemel lähtutakse seaduseloomes ikkagi oma erakonna seisukohtadest, mitte isiklikest.
      Ja kuna Eestimaa Rohelistel on kõige naisterohkem valimisnimekiri, leiab kindlasti veel kellegi sobiva kelle poolt hääletamisega oma teadlik valik teha.

      Kustuta
  5. Aga näiteks Elurikkuse Erakond?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minu valmisringkonnas on mitu korraliku keskkonnaharidusega inimest. Üks bioloog, loodusturismi arendaja Aivar Ruukel, hüdrobioloog, üks keskkonnabioloog ja õpetaja. Samuti üks noor inimene, kes rühib vaikselt nullkulu-eluviisi poole :) Kuigi kandidaate pole palju (7), siis mõne inimese vahel ikka on valida ja kaaluda. Rohelisi ma olen valinud, aga enam paraku mitte.

      Kustuta
  6. Päris huvitav, kuidas see asi kõrvalseisjale välja paistab... Kuna mind on nimetatud, siis arvan, et võin veidi täpsustada. Esiteks olen ma pikalt Rohelistes üsna aktiivselt kaasa löönud. Kirjutanud koos paljude teistega Roheliste esimest ja kõiki järgnevaid tervise-, sotsiaal- ja majandusprogramme, osalenud mitmete Riigikogus arutatud ja vastuvõetud otsuste koostamises (olemata RK liige ja saamata selle eest tasu) otsedemokraatia, tööajanormi vähendamise, taastuvenergia jm kohta... 2011 võtsin enda peale Roheliste väljavedamise pankrotiseisust ja erakonna esimehe kohustused, mis -nagu pildilt näha - ka õnnestus tänu mind toetanud meeskonnale. Mis kirjutatud lugude, intervjuude, teleesinemiste, debattide jmt arvu ning teemadesse puutub, siis nende üle ma arvet ei pea - neid on lihtsalt nii palju. Petitsioone, millega Riigikogus käidud on, on samuti üsna mitmeid - lisaks Patareile ka med kanepi kättesaadavuse petitsioon ja mitmed keskkonnateemalised asjad - jah, ma olen mõnedki neist valmis kirjutanud ja kampaaniates osalenud. Ma ei tea, millised saavad olla etteheited minu vaatele, mis on kajastatud siin: https://arvamus.postimees.ee/3195761/aleksander-laane-roheline-tee-koju . See vaade pole muutunud ja seda kajastab osalt hoopis muutunud rahvusvaheline mõte n ÜRO põgenikeraamistikus :) Ma arvan küll, et ma olen pühendunud rohelisele ilmavaatele ja teinud päris palju neis üpris võimatutes tingimustes. Et mitu kükki peaks veel tegema? Olen ka alati arvanud, et valida tuleb maailmavaate järgi ja et isikute valimine ilmavaatele vaatamata on pehmelt öeldes libe tee, millele kutsutakse astuma kõikvõimalike PRvahenditega ja mille tulemused on meil poliitikas väga hästi näha - hulk tegelasi, kes püüavad end valimiste eel valija eksitamiseks roheliseks värvida, aga reaalsuses suurendavad põlevkivikasutust ja toetavad kaevanduste avamisi, ei lase taastuvenergial areneda jne.

    VastaKustuta
  7. Soovitaksin selles piirkonnas hoopis sotse valida. Keskkonnateemad on neil ka üha olulisemad.

    VastaKustuta
  8. Meil on selline valimise kord, et valituks saab juhul kui saad üksikisikuna väga palju hääli, st oled tuntud , või ka juhul kui oled oma erakonna üldnimekirja eesotsas ja kui erakond ületab oma häälte saagiga nn valimiskünnise (5%), siis on võimalus 5 esimesel üldnimekirjast riigikokku saada. Rohelised loodavad pigem sellele teisena mainitud võimalusele. Seal on meil inimesi erineva taustaga. Mina on väga laia haridusega loodusteadlane (erialalt bioloog-ökoloog, doktorikraad mere mikroobi ökoloogias, asutanud Keskkonnakorralduse õppetooli, et seal õpetatada Veemajanduse aluseid, globaalseid aineringeid, ökotoksikoloogiat ja tervisekaitset - muuseas väga vajalik ja huvitav), olen õppinud Inglismaal jäätmekäitlust, Prantsusmaal veemajandust, Rootsis veekogude renoveerimist (taastamist), Saksamaal mereseiret, läbinud keskkonna mõju hindaja ja ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteemide ülesehitamise ja auditeerimise koolituse (Det Norske Veritas, Karl Bro jt), oman keskkonnaaudiitori ja laborite assessori litsentse, olen teaduse raames uurinud altzheimeri tõve seoseid keskkonnamõjuritega, nanotoksikoloogiat, glüfosaadi toimet veeorganismidele ja mulla mikroobidele, mikroplastiku reostust meres...Liiga palju, et olla klassikaline teadlane, kes mööda oma kitsast rada kõrgustesse pürib. Lisaks olen ma ühe aasta veetnud euroopa Komisjoni Veedirektiivide osakonnas külalisteadlasena (2003) ja ühe aasta Keskkonnaministeeriumis keskkonnastrateegia peaspetsialistina ja töötanud 5 aastat veemikrobioloogina Tallinna Veepuhastusjaamas. Seega pilt on mul ees ja kui selles pildis on midagi puudu, siis teadlasena tean kust se puuduv osa leida või kelle poole pöörduda. Arvan, et sellist laia vaadet on Riigikokku vaja, et tekiks suurem vaade mille poole pürgida, mis on tõelised väärtused, mida peaksime Eestis väärtustama, mis võiks saada meie NOKI-jaks kui mitte nüüd, siis tulevikus. me oleme väike riik ja saaksime targa tegutsemise puhul olla edukad ka siis kui me keskkonda üle ei ekspluateeri. Just puhas keskkond, mida meil veel on, on meie rikkuse allikas, sest suurel osal maailmas seda enam ei ole, nagu ka puhast vett - joogivett. seega valige igatahes rohelisi, Erakonda Eestimaa Rohelised, karanteerime, et teeme kõik mis suudame ja rohelist vaadet on Riigikokku hädasti vaja, 4 aasta pärast võib olla juba paljude asjade jaoks hilja ja sellest oleks piinavalt kahju.

    VastaKustuta
  9. Lugesin ka ja tahan vaid öelda, et me ei ela ideaalses maailmas. Rohelised on (veel) väga väike erakond ja ilmselt on nad ka palju pingutanud, et üldse täisnimekirjaga lagedale tulla. Ei saa eeldada, et nad kõik on tuntud keskkonna- ja muud tegelased. Ja ei tasu muretseda, et keegi neist tundmatutest riigikokku saab. Pigem tuleks mõelda, kas nende esinumbrid sinna jõuavad.

    VastaKustuta
  10. Rene Kuulmann, kunagine üksikkandidaat: https://www.youtube.com/watch?v=iU284hfadNM

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused