IGA PEATÜKK LÕPEB KORD



Tulin koju ja nägin meie ootamatult kõledat ja tühja kööki. Kaks mu korterikaaslast kolisid eile välja, üks paar päeva tagasi, mistõttu tüdrukud otsustasid köögis suurpuhastust teha. Kui enne olid kõik kapipealsed, aknalaud, mikrokas ja ei teagi mis veel kuhjatud täis õlipudeleid, sibulaid, maisihelbeid, õunu, ahjuplaate, lusikaid, lusikaid ja veelkord lusikaid, kraanikauss tühjust ei kannatanud kunagi, köögis oli värvi ja toidulõhna, ehk isegi jäänuseid või vihjeid, mida viimati küpsetati, siis enam ei olnud seal midagi. Äkiline vaikus. Teistmoodi. Köögis mõõtis parajaks aega leinameeleolu. 

Üks peatükk on läbi saamas, olen parasjagu sellel maal, kus pööran lehte järgmise avastamiseks. Minu aasta Riias on läbi saamas. Kolin minagi välja selle nädala lõpus. Eile elasin siin oma viimast esmaspäeva, täna viimast teisipäeva ning eks jõuab pühapäevgi peatselt ligi. 

Need korteriseinad, kus ma oma kooliaasta veetnud olen, on näinud palju. Eriti aga sündmusrikas on olnud meie armas väike köögikene. Selles on askeldanud kaks särtsakat hispaanlast, üks portugaallasest täkk, tagasihoidlik lätlane, kaks moslemist egiptlast, sõbralik indialane oma eriskummaliste vürtsidega, neiud tšehhist ja slovakkiast, kaks nipsakat itaallast ning mina. Enne meid on siin ei teagi kui palju poisse ja tüdrukuid elanud ning kes ka teab, palju neid elab tulevikus. Mis lood nad kööki toovad, ning millised enesega kaasa võtavad? 

See köök on tõesti palju näinud - armastust ja armumisi, nalja ja naeru, kurbust, tükike abitust, kadedust või arusaamatust, vaidlusi, kelle kord on pesta nõud ning kindlasti  ka sõprust ja elurõõmu. Täna jõudis mulle köögi uksepiidal kõõludes kohale, et nüüd ongi kõik. Otsa sai see seiklus siin.

Kui kõik oli veel samamoodi, enne kolimisi, lahkumisi ja hüvastijätte, arvasin, et lahkun siit kerge natuke ükskõikse südamega. Köök oli võtnud segasummasuvila staatuse ja hullutas mu närve. Ohkasin endamisi kellegi supikausse ja lusikaid, lusikaid ja veelkord lusikaid pestes, et küll saab siit varsti minema. Täna aga vaatasin heldimusega tühja kraanikaussi ja igatsesin neid samuseid lusikaid, mida ma just hiljaaegu kirudes pesin. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused