KUIDAS (JA KUIDAS MITTE) OSTA HULGI TOIDUAINEID



Mul seljataga kogemus elada nii, et kodus on mitme aasta jagu kuivaineid ja kogemus elada ilma hulgitoiduaineteta. Kumb on siis parem ja mida ma tulevikus ette plaanin võtta? Jagan sinuga oma  esimest kogemust koju hulgi toiduaineid ostes. 

Enne tellimist arvutasin ma välja meie keskpärase toidutarbimise riisi, jahu, kaerahelbe ja pasta näol. Tegin lihtsad arvutuskäigud, natuke ümardamist siia-sinna ja Veski Mati tellimiskataloogist sai välja valitud justnimelt need eelnevalt loetletud kilonumbrid. Kuna ma tahtsin saada ka kindlasti tellimust omale koju ukse ette, siis pidin veel veidi tooteid juurde valima. 100 kg ostu puhul on prii sõit Tallinna piires. Seetõttu valisin pisikese põldoakoti ja mitte nii tagasihoidliku riisiijahukoti lisaks. "Küll me need ära sööme!", nõnda vastasin ma Võsavillemi mureliku pilgu peale kui ma neid kotte higistades ühest toa nurgast teise lohistasin. Nojah.

Tellisin Veski Matilt 7 kg põlduba, 10 kg pastat, 20 kg nisujahu, 20 kg riisijahu, 20 kg kaerahelbeid ja 25 kg basmatiriisi metsikuga. kogumaksumusega 165,82€.

Mäletan kuidas mu emagi rääkis, et nii suurt kogust ei saa korraga ette osta kuna inimene tüdineb ära. Olin kõva vaidleja ja ütlesin, et mul on kõik arvutatud ja ma tean mida teen. Praegu siin seda kirjutades mõtlen küll, et olen ma ka ikka tarkpea - kuula rohkem vanemaid inimesi!

Enda arvates arvutasin ma välja kogused kahekümne nädala peale kahe inimese tarbeks, et me ei peaks nende toidukottidega pärast Tartusse kolima. Ja mis see siis ära süüa ei ole, kui ka natukene üle jääb! No läks aga nii, et ma ilmselgelt ei oska arvutada ja toitu ei jagunud mitte kahekümneks nädalaks vaid kuuekümneks. Seega sai neid kotte ikka lohistatud siia-sinna küll ja enam, sest kolisime Tartusse, siis ühekorra veel Tartu siseselt ning kui sealgi ei saanud kaerahelbeid ära mugitud, siis sai need ka lõpuks mu vanematekoju viidud.

Esmalt pean kindlasti ütlema, et minu emal oli igati õigus. See, et ma planeerisin kakskümmned nädalat iga hommiku kaerahelbeputru teha, oli üks suur lollus. Eksperimenteeri selle pudruga palju tahad, aga sa ei söö lihtsalt iga päev hommikusöögiks kaerahelbeid. Kakskümmend nädalat jutti. Ja ega me ei olnud ju iga päev kodus ja vahel ei tahagi hommikul midagi süüa. Tead ju küll neid toidutujusid.

Jumal tänatud, et hoidsin kuivaineid väga hoolikalt õhukindlates anumates - pimedas ja jahedas. Kui ma oleksin pidanud vahepeal oma lolli peaga kilode kaupa kokkuostetud toitu riknemise tõttu ära viskama, siis mida ma muretsen siin üldse pakendite pärast, ise suur toiduraiskaja. Suurt toidukogust koju tellides on oluline eelnevalt mõelda kas ja kuhu on neid kotte hiljem võimalik panna. Sa ei saa neid lihtsalt kööki laua alla jätta ja iga kord kui vaja kotist ainet võtta. Mul oli selline süsteem, et mõned toiduained olid oma algsetes kottides, need aga millel oht rikneda suurem (jahud) need panin õhukindlatesse konteineritesse. Köögis olid kappides kolme- või kaheliitrised purgid, mida täitsin alles siis kui kuivaine purgist otsakorral. Iga kord on ääretult oluline, et sa täidad purke suurest anumast hoolikalt puhastatud käte ja vahenditega. Sa ei saa lihtsalt riskida, et rikud suure koguse toitu ära.

Kõige rohkem vaevlesin ma riisijahu tarvitamisega. See oli igati rumal valik. Alles hiljaaegu avastasin, et tavalist riisi kohviveskiga jahvatades saad ise riisijahu teha. Sama lugu ka kaerahelvestega, õnneks aga kaerahelbejahu ma ei ostnud. Ma ei tea miks ma nii tobuke olin ja ei teadnud, et riisijahu saab riisist. Millegipärast ma eeldasin, et seal on veel mingit lisaainet sees. Ei kunagi osta ma enam sellist toodet nagu riisi- või kaerahelbe jahu. Saan neid vajaduse korral värskelt ise jahvatada, siis ei pea paanitsema toote "parim enne" kuupäeva nähes. Suuremal perel miks mitte neid jahusid osta juba valmiskujul suuremas koguses, mul endal lihtsalt pole mõtet.

Arvangi, et kõige mõttekam on osta suures koguses tooteid neid nende puhtal kujul. Ehk siis mitte kaerahelbejahu ja kaerahelbeid vaid ainult helbeid. Samuti on oluline alustada väiksemate kogustega, järgmine kord ei telli ma mitte midagi rohkem kui 10kg (kahe inimese peale). Suuremat kogust ei ole lihtsat mõtet osta, kui sa just tõesti ei kavatse aasta otsa seda ühte ja sama toiduainet süüa (mida ma üldse ei usu).

Kuna tol aastal oli meie peamine toiduaine riis, kaerahelbed ja pasta, siis peab tõdema, et tüdimus neist tekkis üpriski kiirelt. Muidugi sõime me tublisti need kõik ära, aga kui kusagil pakuti tatart või mannat, siis oli tunda kuidas tülpimus kodustest toitudest oli hinges.

AGA jättes kõrvale kogu selle hulgiostmise miinuspoole, siis pean tõdema, et positiivseid külgi on ettevõtmisel nii palju, et kui ma nüüd jälle paikseks jään, siis kavatsen ma hulgiostmist jätkata. Seekord oma vigadest õppinuna muidugi.

Esimene hea asi hulgiostetud toidu puhul on kindlasti see, et ma tõsimeeli naudin seda, et mu poekottides ei ole kuivaineid. See tähendab seda, et ma ei pea neid iganädalaselt koju tassima (irooniliselt aga neli korda ma olen seda suurendatul kujul juba teinud...). Okei, kui ma ei oleks oma kõhutundega tehtud arvutuskäiguga pange pannud, siis oleks eelnev lause tõsi. Rutiinselt seda õnneks aga ei juhtu, ma käin poes, et osta puu- ja aedvilju, pähkleid, seemneid, leiba-saia, mahla ja nipet-näpet vegantooteid (jogurt, kohukesed, pihvid jms kraam). Inimesele, kes käib jala ja on näiteks juba eakam või ei saa muu terviseprobleemi tõttu suuri raskusi kanda, oleks seesugune süsteem vägagi mõistlik.

Ka raha paneb rattad käima, eks? Ühekorraga ostetud toodete hind on fikseeritud. Sa ei pea andma järele valides kallima toote, kui kaupluses on odavaim otsakorral või sooduskampaania läbi. Tihti on ka suures koguses müüdav toode odavam kui muidu. Oma tellimusega võitsin mina 28.05€ + transport. Pean kindlasti ütlema, et Veski Mati tooted pole kõige odavamad vaid pigem keskmine hinnaklass.

Kolmas asi, mis mulle meelepärane on ostes hulgi toitu koju - sul on põhiained olemas. Isegi, kui ma ennist ütlesin, et kaua sa ikka kaerahelbe putru sööd, eksperimenteeri sellega kuidas tahad - siis sellegi poolest muutusin mina küll köögis palju leidlikumaks. Kodus süüa ju on! Riisijahu kasutasin ma peale küpsetiste veel friikartulite fritüürimisel, püreesuppides pakendajana, taigna rullimisel. See viimane on minumeelest nii geniaalne asi! Mu kursaõde pakkus välja ka idee riisijahuga putru teha, pole proovinud. 

Kokkuvõtvalt arvan, et mõnda asja võiks üks pere proovida hulgi või siis suuremas pakendis osta küll. Isegi kui mu emps ütles, et inimene tüdineb suurest hulgast toidust ära, siis olen tähele pannud, et makarone on ta küll õppinud 1kg asemel viie kaupa ostma (Selverites on vahepeal viiekiloseid pastapakke). Kui mõni pere kasutabki stabiilselt ühte ülibasic toodet, siis mis mitte seda osta viie pakendi asemel ühega? Poelettidel on väga palju tooteid, mis on pakendatud naeruväärsetesse pakenditesse. See pole mingi esimese maailma pseudoprobleem, et on müügil ja ostetakse tooteid, millel on ebaproportsionaalselt suur pakend või siis toode ise on müügil vaid suutäie kaupa. Ükspäev just kaalusin ära sünnipäevaks saadud šokolaadikarbi pakendi, niisama huvi pärast. See kaalus 100g! Saad aru, nii haige värk! 100g plastikut, mis lendab kiiremas korras peale šokolaadi söömist prügikasti.

Kommentaarid

  1. nagu valmistuks sõjaks :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, mu sõbrad tegid seda nalja ikka aegajalt, et kui peaks midagi juhtuma, siis nad teavad kust süüa saab :D

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused