OSTSIN ÄRA AASTA JAGU KUIVAINEID

7 kg põldube, 10 kg pastat, 20 kg riisijahu, 20 kgnisujahu, 25 kg basmatiriis metsiku riisiga - kahe täiskasvanud täistaimetoitlase kahekümne nädala toiduvaru. Tallinn 2016

Kord nädalas poodlemisest

Tehniliselt sai eile, pühapäev 14.veebruar, meie viimase poeskäigu varud otsa (käime kord nädalas poes, ühe inimese ja pool kassi kohta on arvestatud 3.57€ päevas koduolme ja toidu peale). Täna ootasin Veski Mati kullerilt suuremas koguses kuivaineid ja plaanisin peale kauba kättesaamist tühja kõhuga rongi peale tormata. Poeskäiguks polnud aega eile, nii ka täna, sest et ma ei teadnud, millal saadetist oodata on ja kui see lõpuks tuli, oli juba pärastlõuna. Seni kui ma ootasin, avastasin köögis suurte kottide jaoks ruumi tehes ühe konservtomatite purgi! Hahaaa! See oli ühenduslüliks kõikidele meie üksikute toiduainetele.

Lauris oli söönud hommikusöögiks eilset kukeseene-suvikõrvitsa tatrarooga, sest tema sõnul ei leidnud ta hommikupudru kaerahelbeid üles (kuigi nad olid endiselt kuivainete kapis). Mina jälle ei söönud. Ei, sõbrapäeva maasikad ja apelsini mahl said siiski hiliseks kõhutäiteks. Aga nüüd tomatipüree juurde tagasi. Selle imelise basic toiduainega sain teha vürtsikat indiapärast rooga absoluutselt viimsetest jääkidest ja valmis sai juursellerist, keedukartulitest, rohelistest piprakaunadest, poolikust suvikõrvitsast, sojahakklihast, nukralt kuivanud poolikust rohelisest paprikast, sibulast, küüslauguküünest (jah, ainult ühest), püreestatud ingverist (mida ma näppasin vist oma korterikaaslaselt), vürtsköömnetest, kookosõlist, garam masalast, kurkumist ja soolast. Hulgitellitud ukse taha toodud basmatiriis kõrvale ning kõhud said maitsvat rooga täis.

Külmikusse ning teise segasummasuvilakuivainete kappi jäid järgnevad: kuivatatud ja  konserveeritud seened, munaasendaja, tapioca jahu, kookosõli, mustsõstra siirup, kirsikompott, paar kilo kartuleid, mõned punased sibulad, kohv, mesi, tahini, äädikas, mõned puruteed, maitsestamata hommikuhelbed, punase karri pasta, sojakaste, melassipurk, vitamiinid, ühed huvitavad eksootilised oad, maisitärklis, kakao, kuivatatud salatililled, nisukohv ja erinevad maitseained. Enamik on vana kraam, millest me juba pikemat perioodi oleme lahti saamas või alternatiivselt välja vahetamas. Kõik pakendatud tooted  on kas kingitused, minu Helsingi elu jäägid, mingite uuskatsetusretseptide veganiseerimisvahendid jne.

Järgmist poeskäiku on oodata paari päeva pärast, kuna olen oma Kadrioru pesast eemal, puhkamas. Muidugi ei tunne ma end täiesti vabalt, sest et sõltume niivõrd palju kergesti riknevatest aed- ja puuviljadest. Sellegipoolest on aga tänaseks, kuna oleme seda kord nädalas poodlemist teinud juba pikemat aega, tekkinud poeskäimise laiskus. Viimase nelja nädala jooksul oleme lükanud alati ühe päeva võrra oma uut toidujahti edasi. Seda seetõttu, et on suurenenud austus kõikide üksikute toiduainete vastu, mis köögis kusagil nukrutsevad. Mina olen oma toidupaanikast igal juhul lahti lasknud. Kui varasemalt keeldusin ma näiteks hommikul putru söömast, sest et polnud piima kõrvale juua või saia kurgiviiludega, siis nüüd mul on tahtmist rohkem toiduga mängida ja olulisemal kohal on kõhu täis saamine, mitte ideaalne toidukogemus. Uueks kuumaks teemaks minu köögis on möksitehnika. Olen oma poes käimise laiskuse üle uhke!



Hulgitellimusest


Tellisin esimest korda Veski Matilt 7 kg põlduba, 10 kg pastat, 20 kg nisujahu, 20 kg riisijahu, 25 kg basmatiriisi metsikuga. Kogumaksumuseks 165,82€. Kuna kilosid oli üle 100, siis sain kauba mugavalt ukse taha.

Nagu esimeselt fotoltki näha, siis põlduba ja pasta tulid kilepakendiga, teised aga paberkottides, mis olid kergesti harutatava puuvillase niidiga ahelpistes pealt kinni pandud. Pakendiprobleem endiselt esindatud, aga oma anumaga poest toitu ostes on see murekoht ikka olemas, lihtsalt see ei jää eraisiku õlgadele. Niiet vahet pole, kahjuks. Kuigi jahu, kaerahelbeid ning muud kodust kraami saab talunikega kokkuleppides oma korduvalt kasutatavate kottidega muretseda. Midagi ehk ka pakendi poolest praktilisemat käiku lasta kui Veski Mati hulgilaost pärit olevad. Täna astus sellele otsusele vahele hind. Samm sammu haaval. Tulevikus, kui juba oma kodu on pesaks (kahekümne nädala pärast on meil oodata kolimisperioodi, mistõttu väga andunult ma oma otsuseid langetada ei saa), tahan kuivained panna mugavamalt käsitlevatesse karpidesse. Praegu elan läbi vanade klaaspurkidega.

Nokk kinni, saba lahti olukord

Nullkululine elu on muidugimõista võimatu. Isegi enesetapu valimine keskkondlikel põhjustel ei paku seda rahuldust (see on mõeldud tõsise teoreetilise naljana). Aga nagu minu isagi kord ütles, on kuusepuu jaoks iga okas oluline. Mina, üks kuue miljardi seast, sean omale oma isiklikud eesmärgid, üks neist on võimalikult pakendivaba elu. Ma ei taha omada prügikasti. Mul ei pea seetõttu olema poliitilised vaated terve ühiskonna jaoks, mind ausalt öeldes vahel ei huvitagi teiste raiskav mõttemall. Ma tahan lihtsalt elada ise rohkem teadlikumalt.

Kommentaarid

  1. Olen ise nullkulust väga kaugel ja taimetoitlusest ka, aga usun, et sinu teguviis on oluline. Ma püüan võimalikult pakendivabad asjad valida. Ausalt öeldes on täiesti nördimaajav kõik need üksikud kilesse pakendatud lillkapsad ja paprika
    Sa oled väga õigel teel ja täiega eeskuju.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused