POOL AASTAT BREKETEID



Mul on breketid olnud ülemisel lõualuul rohkem kui pool aastat ja eelmisel nädala sain omale ka alumised. Ortodondi vastuvõtul oli mul aega küll ja enam, et mõelda kas kogu see aeg ja raha on olnud seda väärt.

Esimestel päevadel, nädalatel ja kuudel olin ma ääretult pettunud iseenda valikus lubada endale suhu panna breketid. Ei. Las ma sõnastan selle uuesti. Ma olin pettunud oma valikus raisata ebavajalikult palju raha hammaste jaoks, mis lahendab ainult minu enda esteetilist eelistust. Olin  veendunud, et ma olin teinud kesise otsuse. Ainult et tagasiteed pole, nüüd tuleb vaid enda karistus lõpuni kanda. 

Breketeid kandes sain ma üsna kiirelt aru, et tegu ei ole moeaksessuaariga, nagu ma millegipärast arvanud olin. Breketid on valusad, ajakulukad, kohutavalt tüütud ja enesehinnangut allapoole kiskuvad asjandused, mille eest on tarvis mitme üüri jagu raha välja käia. Ja seda kõike milleks? Et mul oleksid natukene sirgemad hambad?

Esimestel kuudel oli mul tõepoolest motivatsioon põrandaligi kaasa lohisemas. Mul oleks suus nagu mingisugune rongiõnnetus juhtunud. Naeratada oli piinlik. Rääkida piinlik. Niisama suud kinnigi hoida oli piinlik. Kartsin, et ma ei saa nüüd kaks aastat kellegagi suudelda. Ah, mis suudlemisest me siin räägimegi. Ma kartsin kellegi pilgulegi ja ninalegi liiga lähedalgi olla - pidevalt ju võimalus, et midagi kusagil on kinni jäänud, äkki on ebameeldiv lõhn, plekid...

Esimesi tulemusi nähes aga minu hirmud ja mured leebusid. Nüüd, pool aastat hiljem, on minu ülemised hambad kõik sirged ja ilusad. Kui varasemalt oli mureks mulle ainuüksi alumised hambad (mille pärast ma breketeid üldse panna tahtsin), siis nüüd saan ma aru, mida tähendavad sirged hambad. Ma arvasin, et mu ülemised hambad on sirged, aga nad ei olnud seda. Oh mis imet me veel siis nende alumistega nägema hakkame. Peab vaid see pool aastat ära kannatama. Ja ütleme nii, et kannatamist väärt see on! Mina olen ootusärevil!

Kommentaarid

Populaarsed postitused