PUUGID.EE



Võsavillem on mulle juba mitu nädalat rääkinud, kuidas ta on Rääbu pealt leidnud puuke. Meie kassikene käib ju nüüd suhteliselt tihti väljas jalutamas. Ma ei tea miks ma olen olnud nii loll, aga see puugijutt on läinud mul ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Jah, ma tean, et nad kannavad endas puukborrelioosi ja -entsefaliiti ning kunagi olen ma tutvunud ka nende haiguste detailidega, ent vaktsineerimise peale pole ma osanud mõelda. Peamiselt vast seetõttu, et mu vanemad pole mind kunagi entsefaliidi vastu lasknud vaktsineerida ja seetõttu olen mugavalt eeldanud, et ah, ei juhtu minuga midagi. Pole ju siiani midagi juhtunud, maalaps, nagu ma olen. 

Täna aga riideid vahetades avastasin ma enda kõhu pealt ei kellegi muu kui ühe pisikese puugikese minu verd imemas. Imeline.

Eks mul on neid puuke oma elu jooksul ikka paar tükki olnud ja millessegi ma õnneks, jumal tänatud õnneks, nakatanud ei ole. Vähemalt ma ei tea, et oleks (natuke loodan, et olen, sest siis on eluaegne immuunsus entsefaliidi vastu olemas, sest lapsed põevad seda haigust kergemini ning alatihti pole aru saada, et tegu entsefaliidiga kui laps palavikuga maadleb).

Arvasin, et see tõenäosus nakatuda on ka imeväike, sest ega mina ju ei tea kedagi, kes oleks kunagi entsefaliiti ega borrelioosi põdenud - pane tähele kui rumalamast rumal mõttekäik. Rääkisin sest ka Võsavillemiga, kes mulle pead vangutades otsa vaatas, ja ütles, et tema lapsena põdes. Ei olnud tore haigus. 

Peale oma puugiintsidenti puukide kohta guugeldades tuli mul ausaltöeldes hirm naha alla. Puukentsefaliit on ravimatu, ma kordan, r a v i m a t u haigus, millega võib kaasneda sellist tervisehäda ja piina, et hoia ja keela. Tegu on neuroloogilise haigusega, mistõttu haigestunule jäävad haigusest kauakestvad ja isegi jäädavad probleemid nagu näiteks kuulmispuue, jäsemete halvatus, lihasnõrkus, keskendumis- ja mäluhäired, tasakaalu- ja koordinatsioonihäired jms. Rääkimata muidugi sellest, et haiguse läbipõdemine on jõupingutus igaühele.

Nagu ma juba ütlesin, siis puukentsefaliidi jaoks ei ole ravi. Kui selle saad, siis see on nagu üks eriti õudne lotovõit. Selline, mis kingib sulle elukestva halvatuse näiteks. Eestis registreeriti eelmisel aastal 85 inimest puukentsefaliiti haigestunut ja borrelioosi 2284 haigestunut. Mina ei taha olla üks neist numbritest ei sel aastal ega ka tulevikus. Mina tahan olla terve. 

Nii. Aga ma olen olnud senini rumal ja end mitte lasknud puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Kuidagi on minust mööda läinud sel aastal ka üle-Eestiline projekt, millega sai end apteekides mugavalt ära lasta vaktsineerida. Egas midagi, tuleb end kas perearsti või nakkushaiguste kliinikusse kirja panna.

Helistasin ja uurisin, ning lähen juba homme hommikul elavasse järjekorda Magdaleena kliinikusse, et see asi ühele poole saada, sest puugid ei ole naljaasi. 

Muidugi pole siinkohal minu vaktsiinist tänase hammustusega midagi tolku, sest kahju on juba ära tehtud. Võimalik, et minu homsest jõupingutusest olenemata olen ma järgmine aastaratastoolis.  Küll aga passib siinkohal ütlus: "Parem hilja, kui mitte kunagi". Ja kui siin juba ütlemiseks läks, siis lootus sureb samuti viimasena. 

Kommentaarid

  1. Ühel aastal oli mu abikaasal 18 puuki korraga. Ma ei liialda. Ühel õhtul. Pärast seda, kui ta Soome saarel metsas mustikaid korjamas käis. Õnneks tõsisemaid tagajärgi polnud. Aga ikka ei ole suutnud me kokku võtta end, et vaktsineerima minna (rumalad me!) Sa oled tubli, et asja nii kiiresti ette võtsid!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused