KUIDAS LUUA TEGUSUST

Tere ilusat novembrikuud sulle! Ma olen ja jätkuvalt olen, tegus. Pea iga päev peale Portugalist tagasitulekut (jah, ma elan nüüd taas Tartus!) olen ma teinud "Vaja teha" nimekirja igaks päevaks. Vahel teen ma seda eelneval õhtul, teinekord jälle mõtete koordineerimiseks keset loengut, rongis loksudes, või hoopistükki ühe käega hommikul lainerijoont peale tõmmates (vot seda, kui sind huvitab). 

Nimekirju on mul kaks ning iga päev teen ma uue. Paberi jagan ma tavaliselt kaheks, esimesse poolde panen 3-4 konkreetset asja, mida päeva jooksul on vaja ära teha. Elementaarseid päeva kohustuslikke osi ma sinna ei kirjuta nagu näiteks osavõtt loengust, poes käimine, ahju kütmine, pesu pesemine vms.

Teise ossa kirjutan ma suurema suutäie projektid, kus tavaliselt seisab rivis 9-15 asja. Näiteks täna tehtud nimekiri nägi välja seesugune:

Vaja teha:
- pane kangad aurumasinasse
- kangale pleegitusproov
- portfoolio aine kodutöö
- kirjuta valmis üks artikkel neljast varemlubatust

Tahan teha:
- õmble iseendale thinxid
- õmble voodile päevatekk
- lõpeta skulptuur
- alusta tikandiprojektiga
- kooliülesanne nr 1
- kooliülesanne nr 2
- kooliülesanne nr 3
- alusta koopiapraktika ülesannetega
- edasiste õpingute kavad
- too materjali vaiba kudumiseks
- isiklik projekt nr 1
- isiklik projekt nr 2
- praktikaseminari ettevalmistus
- vaheta välja lambipirn + lahe kuppel
- lõputöö


Ehket ma sean omale paar väikest eesmärki, mida päeva jooksul olen suuteline ära tegema. Tegu on miinimumiga, mille ma pean saama oma nimekirjast maha kriipsutatud. Kui olen saanud end motiveerida läbi tegususe ning väikeste õnnestumistega (esimesest nimekirjast asjade mahakriipsutamine), võtan päeva jooksul ette teisi eesmärke, mis on seotud kaugemasse tulevikku sihitud rihtimistega. Kuna teises nimekirjas on üldjuhul suuremad ettevõtmised, siis ma ei sea endale eesmärgiks päeva jooksul Suurest Nimekirjast millegi maha kriipsutamist. See polegi võimalik. Pigem teen ma ära mõningad sammud, et jõuda ühel päeval lõpptulemuseni. 

Näiteks kui vaadata tagasi tänasele päevale, siis neljast sai tehtud kolm ning alustasin mõninga muu projekti sammuga "Tahan teha" nimekirjast. Ühte ei saanud seetõttu teha, et mul polnud üht vajalikku koostisosa. Päeva jooksul asendasin selle ülesande teisega. Kokku aga tegin ma 3+5 asja. Pole paha, kas pole?

Traditsioonilises mõttes kalendermärkmikku ma ei pea. Loobusin sellest vist eelmine-üleeelmine aasta. Tundsin, et kuhugi kaugele kuupäevale projekti tähtaja kirjutamine ei aita mul püsida produktiivsuse joonel. Seetõttu saigi endale käsile võetud säärane süsteem, mil iga päev alustan ma uuelt lehelt ning sätin oma elu vastavalt. Tagasiulatuvalt vaadates tuleb tunnistada, et "Vaja teha ja Tahan teha" nimekirjad aitavad mind. Ma tunnen, et õpin oma aega paremini planeerima, ma sean omale eesmärke ning liigun reaalselt samm sammuga nende teostamise poole. Ma ei tunne, et mul lesiks õudne taak peal, pigem võtan oma tegusust rahulikult aga kindlameelselt. 



Mida sina oled õppinud enda kogemuses, mis aitab olla tegus, mis loob tegusust?

Kommentaarid

  1. Tere, sulle ka kena novembrikuud!
    Mulle meeldib ka üles kirjutada, mis teha vaja on aga olen kõik ühte ritta seadnud ja siis pole rahul hästi süsteemiga. Aga see kuidas sa teed, et jagad kaheks, on väga hea mõte. Tundub motiveeriv, lihtsuses peitub ilu :) Kindlasti proovin järgi. Aitäh!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, on väga motiveeriv tõesti. Palju saab tehtud ning saab endale pidevalt suuremaid ja väikseimaid ampse ette söösta.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused