ÕUEKIISU VOL MILJON

Mõtlesin teha ühe update postituse Rääbu õuekiisundusest. Hetkel ma elan kassiomanikuna üpriski halvas kohas, kus omapäi ma ei saa Rääbut õue lasta. Ma arvan, et mu eeldus ei ole vale, kui ma arvan, et ta saab Narva maanteel üsna kiirelt hukka kui ma tal vabalt liikuda laseksin. Seetõttu käime õues jalutamas, vahel üks, vahel kaks korda päevas, trakside ja rihmaga. 

Olen Rääbut harjutanud jalutamas käima juba mitu aastat. Enamasti läheb meil päris hästi, vahel aga tuleb ka mõningaid apsakaid ette. Nagu näiteks see, mis juhtus paar päeva tagasi.... 

Olen ääretult tänulik, et Rääbu on huvitav tegelane, keda saab pika harjutamise järgi õpetada. Peab olema vaid kannatust ja motivatsiooni. Näiteks vahepeal läks meil päris hästi. Panin talle traksid selga ning ta juba sättis end ukse juurde, et välja minna. Tegime väikese tiiru ning seejärel ta omal algatusel läks ka tuppa tagasi. Täitsa mõistlik ju, kas pole?

Ta teab hästi, et ma ei taha, et ta läheks autode alla või muudesse kohtadesse, kust mul on teda hiljem raske kätte saada. Mitte kunagi ma ei sikuta teda rihmast, ei tiri ega tee muid täiesti meelevaldseid akte. Ehk kõlab see tõesti uskumatult, aga ma lihtsalt ütlen talle kõvahäälse ei, ning ta ei lähe sinna, kuhu ma ei taha, et ta läheks. Ja ma tahaksin toonitada, et tegu pole mingisuguse malbe lambatallega mul. Ta on väga isepäine ja -teadlik. See on olnud pikk tee, mida me kahekesi kõndinud oleme. Aga näed, aastaid hiljem kirjutan ma siia postituse, et kassiga on võimalik täitsa ilusti kaks korda päevas jalutamas käia. On tema õnnelik ning oled ka mina, sest ma ei mõtle 24/7 kui õudne orjapidaja ma olen, kellel kodus pantvang on. 

Küll aga tahtsin ma tulla siia ning seda postitust kirja pannes loomaga jalutajat hoiatada. Igasuguseid asju võib ette tulla, mis tekitavad loomas paanikat ning ta ei käitu adekvaatselt. Stressirikkad olukorrad võivad ohtu panna looma kui ka teised, näiteks kaasliiklejad. Jalutamine on tore, aga see pole päris see koht ja aeg, kus nina telefonis passida. Muidugi tuleb ette olukordi, kus isegi kõige ettevaatlikum ning valvsam loomaomanik ei suuda ennetada ohtlikke situatsioone. 

Olen mitmeid kordi näinud väikesi lapsi oma kassikestega rihmaga jalutamas. Omapäi, nii et ühtegi täiskasvanud neid jälgimas ei ole. Kassiga jalutamine on minumeelest üks kõige raskemaid asju üldse. Kassiga jalutamine on vastutus, selline, mida üks laps enda peale võtta ei saa. Ka mina, kes ma oma loomaga jalutamas käin, tean, et iga kord võib meie armas idüll lõppeda. Olen tänulik, et siiani on läinud kõik hästi ning saan ka meie jalutamaskäimisi eeskujuks võtta, tõestades, et ka oma toakassile on võimalik värsket õhku, päikest ja tuult pakkuda. 

Kommentaarid