SAYE TOSSUD JÄTAKS OSTMATA

Instagramis kirjutasin ma suure hurraaga pool aastat tagasi, et ostsin omale Portugali ettevõtte Saye tossud. Tegu on jätkusuutliku elustiilibrändiga, mis on peamiselt keskendunud jalanõude tootmisele. Eriti tuleb toonitada firma detailidesse laskumist ning ettevõtte läbipaistvust. Kui üldjuhul näeme "keskkonnasõbralikke" tooteid ühe-kahe-heal-juhul-kolme rohelise detailiga, siis näiteks Saye vaatab kriitilise pilguga kõik toote detailid üle. Minu kui rohelise kliendi pilku püüdis säärane ettevõttlikus kiirelt. Seega, polnud seal midagi muud kaua mõelda kui minagi tellisin omale ühed keskkonnasõbralikud Saye tossud. 

Oma esimeseks mudeliks valisin Modelo '89. Maksid need 139€. Muidugimõista maksin ma nende eest ise. Kõik materjalid on võõõõimaaalikult ökod ja nullkulused. Näiteks on jalanõude valmistamiseks kasutatud ümbertöödeldud termoplastikut, mahepuuvilla, keskkonnasõbralikult pargitud nahka, ümbertöödeldud hakkepuitu ja jalanõud jõuavad kliendini plastikuvabalt. Tuleb ka tunnistada, konkreetne mudel ja firma teisetki tooted on minu maitsele igati kohased. Minu meelest on Modelo '89 ühed ilusamad jalavarjud, mida ma oma silmaga näinud olen. 

Muidugimõista olin ma pakki kättesaades hirmus rahul ning lusti täis. Tossupaar vastas ka päris elus oma ootustele hästi, küll aga esimese asjana olin ma päris üllatunud kui plastised need nii silmale kui ka jalale endale olid. Kohe hirmus ebamugavad tegelased! Kõvad, kohati teravad ning torkivad. 

Mu vanemad lugejad kindlasti teavad, et mul on tekstiilialane erialane taust. Nahast tean ma pigem vähe, kui üldse midagi. Küll aga mina pool-võhikuna eriti ei taha uskuda, et need tossud, mis ma omale tellisin on valmistatud nahast. Ehk isegi on, aga paksu värvivõõba all on nad jõle plastised ja paindumatud. Üks põhjus, miks ma otsustasin omale mitte-vegan jalanõud tellida, oli põhjusel, et ehk peavad nad kauem vastu kui veganvariandid. Olen varem vegan jalanõusi ja kotte kandnud küll, aga minu seniste kogemuste järgi utsitavad need tooted mind rohkem tarbima, sest toodete eluiga pole lihtsalt nii pikk. Nüüd aga Saye kogemuse järgi kui ma neid tossukesi ikka väga tahaksin, siis järgmine kord telliksin ma need plastvariandid. Noh, vähemalt on siis vegan jalavarjud. 

Umbes kuu ajaga kandsin ma tossud sisse. Koos SUVA diabeetikutele mõeldud pluss sarja sokkidega (ma kannan ainult neid, need on i m e l i s e d) passivad jalanõud jalas hästi. Sobivad kenasti inimesele, kelle päkaosa on laiem ja kes üleüldse soovib, et tema varbad natuke vabamalt end kingas tunneksid. Siis kui jalanõud sisse olid kantud, olin ma nendega hirmsasti rahul. Küll aga järgnevatel kandmiskuudel nägin ma kuidas valge värv hakkab naha pealt maha kooruma ning kannaosasse tuli üsna kiirelt auk. 

Ma arvan, et bränd, kelle eesmärk on jätkusuutlike toodete pakkumine, peab silmailu asemel ka kvaliteeti pakkuma. Olen vana hea Adidase tossude sõber, mul on kaks paari. Ühed neist on aastast 2009. Olen mõlemaga kartuleid võtmas käinud, matkanud, jooksnud, korvalli mänginud, aiamaal rohkelt rohinud ja muid tegevusi teinud. Ikka kestavad! Kusagilt värv maha ei kooru ning kannaosasse auku pole kah tulnud. Ja mis mugavus ja tugi jalale! 

Võtsin peale tossudesse augu tekkimist ühendust ka Saye klienditeenindusega ning tahtsin neile tagasisidet anda. Mulle saadeti kompensatsiooniks küll teine paar tosse, ent kirjas toonitati, et tegu pole igapäevaselt kantavate jalanõudega..... Ma arvan, et bränd, kes identifitseerib end kui rohebränd, sellist asja küll väita ei saa. Ma ei taha osta moeaksessuaare, ma tahan toodet, millel on lihtne eesmärk - teenida minu jalgu. 

Seega, lõpetuseks... Kui ma saaksin ajas tagasi minna, kas ma siis ostaksin need tossud? Mmm. Pigem ei. 

Kommentaarid