MIDA VEGAN SÖÖB (INGLISMAAL)

Ühed popimad postitused mu blogis on ülevaated sellest, mida üks vegan sööb. Seekordses "Mida vegan sööb" eris näitan ma sulle, millest olen ma viimastel nädalatel toitunud ja mida siin saarel kõhukostiks pakutakse. Eks muidugi saab siia vahele pikkida fotosid, kuidas ma pargis mureleid pugin, või kotiga herneid ostan, ent kuna need on pigem liiga tavalised toidud, mida ka Eestis pakutakse, siis need jätan rõõmuga vahele. Niiet jah, kes muretseb, et ma elan liiga palju rasvase ja soolase peal, siis uskuge mind - väljaspool ekraani söön usinalt puuvilja ning olen muidu viks ja kraps.

Ettehoiatavalt ütlen oma pikaajalistele lugejatele, et jah, fotodelt on näha päris palju pakendatud toitu. Olen tahtnud uusi põnevaid asju maitsta ning kodust eemal olles ei ole alati võimalik plastivabalt kaupa leida. Loodan, et nullkulu jumalad andestavad mulle. Jah, ei? Vist mitte? Fair play - ongi ju käsil plastivaba juuli



Päeva kõige olulisem algus on muidugimõista hommikusöök. Kuigi võiks küsida, et mida erakordset pakub üks Londonist saadav müsli, siis vastus on lihtne - see on maailma parim. Ma ei ole eriline müsli-inimene. Ükskord kui Rootsi ühes kaubanduskeskuses nägin ainult müslile spetsialiseeruvat poodi, viskasin nädal aega selle üle nalja. Ma lihtsalt ei mõika seda müslieufooriat. Mingid kuivainud tervislikud niblinad - ei aitäh. Eks ma natuke dramatiseerin ka muidugi, aga jah, väga suur müslisõber ma ei ole. Küll aga peab ütlema, et kuidagipidi teine minu huviorbiiti siin on sattunud ja olen hakanud teist väga nautima. Eriline kogemus ongi olnud see, mida pakub Planet Organic oma pakendamata kauba alal. Kes satub, proovigu.



Hommikusöök Manchesteris, söögikohas nimega Evelyn's Cafe Bar. Tellisin sealt varastel hommikutundidel röstsaia, millel on sibula ning tomatiga praetud kergelt vürtsikas tofu. Naljakas, kuidas siinsed saiaviilud ikka alati hiiglaslikud on. Mõõdupuuks on vist kliendi pea võetud. 



Pea igas putkas leiab omale veganvariatsiooni mõnest võikust, salatist või saiakesest. Londonis Victoria rongijaamas haarasin endale kaasa sellise võileivakarbi. Mekk ei olnud midagi erilist, uuesti kindlasti ei ostaks. Müüja tahtis mulle ka kangesti salvrätikuid kaasa anda, mis oli natuke kummaline. Eks tema oli ka üllatunud, et ma neid üldse mitte ei soovind. Ei aitäh, mul oma linasest rätik kaasas!



See leid Tesco allahinnatud kaupade letist oli minu jaoks suur maailma ime. Uskumatu, et sellisest riiulist on võimalik saada vegantoitu! Kahjuks pidin aga tootes endas pettuma, kuna see maitses kohutavalt. Sõin selle küll nagu tubli laps ära, aga never again!



Pitsa see-eest oli huvitav. Mulle meeldib, et siinsed pitsad ei ole ainult ümmarguse kujuga.



Tescost skoorisin ka ühe sellise karamelli magustoidu, mis maitses nagu sööks mingit pehmet nõudepesusvammi või midagi sellist! Oh, ma ei tea miks selline puding üldse poes müügil saab olla, kuna no ei ole see asi väga söödav.



Pitsa! Selle skoorisin ma Manchesteris käies, mida pakkus restoran Dough Pizza Kitchen. Jummel Juurikas ütles, et sealt saab linna parimaid pitsasid. Mulle väga ei maitsenud. Ainuüksi violife juustust ja tomatipasta kastmest jäi minu arvates väheseks. Skinny pizza? - ei, aitäh.


Kes satub kunagi Harrodsi kanti ja mõtleb kus vegan oma punu võiks täis kuhjata hea ning paremaga, siis õige koht, kuhu oma sammud seada on Wolf and Lamb. Tegemist on tervenisti vegan kohaga, kus hinnad polegi üllataval kombel väga laes, lisaks on teenindus ülimalt lahke ja sõbralik. Ausalt öeldes ei teadnud ma mida tellida, kuna kõik tundus nii huvitav ja maitsev. Kuna tahtsin siiski proovida rohkem inglisepäraseid toite, siis mekkisin Jackfruit pie with mash ja Mac'n'cheese rooga. Ei pidanud pettuma, läheks iga kell tagasi, et menüü teisigi üllitisi uurida. 


Minu kõikide aegade lemmikuim jook! Sain selle Manchesterist hiinalinnast. Ma olen tohutu aloe vera jookide fänn. Need tükid, mida joogi sees hammustada saab, on lihtsalt nii lõbusad ja maitsvad. Seda isendit poe riiulil nähes olin enam kui kindel, et ma ei pea pettuma. Ja ei pettunudki! Nämm, nämm.


Peedi ja musta sõstraga värvitud vegan vorst. Pean ütlema, et ostsin selle ainuüksi isutava värvi tõttu. Võikul oli teine päris toreda maitsega, pitsa peal veelgi parem. Küll aga Eesti Bonvegan vorstidele see tuult alla ei tee. 


Nii maitsev fantastiline toode! Ma jumaldan artishokki, grillitult on teine aga lausa ebamaiselt hurmav. Kui ma peaksin valima ühe toidu, mida üksikule saarele kaasa võtta, oleks see justnimelt seesinane grillitud artishok. Pane seda pitsale, püreesuppi, burgeri vahele, pastasse, söö tatraga, keedukartulite või riivitud porgandiga - sobib kõikjale ning elavdab kõige maitsetumatki toitu. 


Veel üks Mac' n' cheese ja peekoniga purks! Käisin Temple of Seitanis, kuna üks mu kohalik vegansõbranna soovitas mulle seda. Olevat odav ja hää. Oli. Ootused olid küll kõvasti üles kruvitud, kuigi tagantjärele vaadates pettuma küll ei pidanud. Kuigi, kes tahab proovida super head makaronirooga veganpeekoniga, see peaks suunaks võtma restosse by Chloe. Põnev kogemus kindlasti kõigile neile, kelle emad-vanaemad lapsepõlves praetud seakamaraid tegid. Mhm, tõsijutt!


Pean ütlema, et Linda MacCartney veganitele ja taimetoitlastele mõeldud bränd on miski, mis Eesti toidukaupluste riiulitelt on veel puudu. Kõik tooted, mida senini maitsnud olen on super head. Eriti tahan kiita seda pulled pork pihvi - hea sitke tekstuur, mõnus mekk ja plastivaba pakend.


Ehhee. See on üks naljakas lugu. Kui ma Manchesteris Jummel Juurikal ja tema imearmsal perel külas käisin, läksime koos ka sööma uude restorani nimega Funk and Soul. Ütleme nii, et söögikoha külastus oli ... kulmukortsutav. Muidugi pidin ma leppima tõsiasjaga, et avastasin oma kuuma šokolaadi joogi seest kellegi süsimusta juuksekarva, mille eest ma ei saanud isegi ühte vabandavat sõna. Lisaks sellele tuli minu pearoa tellimus lauda nõnnaviisi, et ma arvasin, et meile kõigile toodi mekkimiseks tasuta eelroog - oliivid, paar viilu saia, mõned määrded. Kahjuks aga oli restorani arvates need saiaviilud siiski p e a r o o g, mille eest ma pidin välja käima umbes 10 naela. Õudne, milline raharaiskamine ja inimeste manipuleerimine! 


Ühel päeval haarasin kiire ampsu kohalikust ökopoest, milleks oli veganiseeritud calzone. Hästi investeeritud raha - maitsev kogemus ning uus retsept, mida köögis katsetada juures. 


Tibitsist sai sõbrannaga taldrikule tagasihoidlikult kuhjatud seda, teist ja kolmandat. Oma bufeesüsteemi ja maitsegamma järgi meenutas kodust Blissi. Toit viis pluss.


Järgmine kord kui kodus hummuse valmistamiseks läheb, teen mina seda karamelliseeritud sibulaga ühes. Väga hea kombo. Oled proovinud?


Lootsin enamat. Igav!


Selle mündise-vürsise kikerherne ampsu ostsin ma ühelt turult. Maitsev! Rohkem sõnu pole vaja. Kuigi, seda on vist küll naljakas-kentsakas mainida, et täpselt siis, kui ma selle foto tegin, astus mulle ligi mingi tüüp oma nutikaga, et minu ostetud toidust foto teha. Ma ei imesta, kui ta selle oma Instagrami pani või sõbrale saatis, et näe vaadake, mis elu mina elan. Hahhaa! Eino tere tali!


Londoni suurimas Whole Foods kaupluses märkasin värsket leivapuu vilja! Muidugi tahtsin ma seda maitsta, kuna kunagi varem ju pole saanud. 5 naela selle eest maksta oli kindlasti palju, eriti veel võttes arvesse, et väga ma jakast ei vaimustunud. 

Kommentaarid

  1. Mina proovin ka kõiki uusi pakendatud toite. Kas või sellepärast, et teaksin, kas mulle üldse meeldib. Kui meeldib, siis saab ise kunagi pakendivabalt järgi teha.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused