MIS ON LAUAL

ülesjuuritud peet, pirakas ja nüüd juba janune

rasked metallist käärid, mis on vanemad kui mina, olnud metsakarva aga seda ei keegi enam mäleta

täpiline kukkur, mis hakkast hambaklambrite jaoks hoogsalt münte koguma

pudeliga õli, läbinutetud silmadele

linasest potikate, millega trepilt korjati kokku kõik killud

ammu-unustatud märkmik, mitmete tühjade lehtedega ja veelgi rohkemate vanaksläinud ideedega

täidetav harilik, sest kui seda ei ole, ei oska ma mõelda

prillid, ja nendeta ei näe

kortsutatud paberileht, sest tuld pliidi alla tehes jäi silma joonistus, mis sai pilguga väärtuslikuks

pooleliolev jänesemask, jääbki nii

kole plastikust kauss, hoides munakarpe ja juba kuivavat liimi; kutsuvad mind asisusele

ja käe kõrval rull ajalehte, ei mitte mulle, elustiililoomadele kärbestele