HOBUSEŠAMPOON



Eile õhtul kõkutasime naerda kella kaheni öösel, mis sest, et kõigil oli vaja varakult ärgata. Nalja nabani.

Eile juhtus siis nõnnaviisi, et dušši all käies jäi mulle silma kellegi uus šampoon. Kuna see vahtis mulle otse näkku, siis paratamatult otsis pilk sõnu mida kokku lugeda. Esimesena näen väikest kujutist hobusest. Hmm. Tavaliselt ei ole šampoonipudelitel hobuseid, mistõttu kasvas sel murdsekundil minu uudishimu nii suureks, et võtsin pudeli kätte ja punnitasin oma silmi. Mida ma näen? Tegu on aprikoosilõhnalise šampooniga. Taga õpetus, kuidas sellega oma HOBUST pesta. Noh, võtad aga ühe svammi, kallad sellele šampooni peale ja hakkad oma hobust nühkima. Pärast pritisid hobuse veevoolikuga vahust puhtaks. No misasja..

Otsin siis mingit inglisekeelset teksti pudelilt, mis ehk seletaks lähemalt mis toimub. Ja tõepoolest, minu suureks üllatuseks on tegemist šampooniga, mis on mõeldud hobustele. Ahah. Kratsin kukalt, panen pudeli ära, loputan oma juuksed ning lähen oma tuppa. Samal ajal kõkutan naerda - kes küll mu korterikaaslastest omale kogemata hobusešampooni ostnud on? 

Kirjutan portugaallasest korterikaaslasele, et mul on talle üks hea nali jagada. Ta ütleb mulle, et lase käia, kuulan. Tekstin talle, et keegi meie seast peidab oma toas hobust! Loodan, et saame koos kellegi üle kaks minutit nalja visata. Selle asemel aga kirjutab ta mulle, et kas võin su tuppa kiirelt tulla. 

A. tormab mu uksest sisse, näpus hobusešampoon, ise näost punane nagu peet. Mina lagistan naerda, sest mulle ei mahu pähe KES KÜLL meist peseb oma juukseid HOBUSEŠAMPOONIGA. A. ütleb mulle aga tõsise näoga, et peab mulle midagi ütlema. 

Selgub, et tema on šampooniomanik. 

Ma ei suuda seda uskuda, sest meist viiest oleksin ma temast seda kõige vähem oodanud. Miks peaks üks kahekümne kahe aastane kutt, kel muuseas ilusad tumedad lühikesed juuksed, oma pead pesema šampooniga, mis on mõeldud hobustele? Selle olukorra kulg ja situatsioon ise on liiga tragikoomilised, et ma saaksin oma naeru pidama. A. läheb näost aga aina punasemaks ja punasemaks. Mul hakkab temast nii kahju ja enda pärast piinlik. Lohutan teda natukene, vabandan ning lasen tal olukorda selgitada.

Tuleb välja, et ta ostis hobusešampooni teadlikult, mitte kogemata,  ja peseb regulaarselt sellega oma pead. Varem on ta lihtsalt iga kord šampoonipudeli enda tuppa viinud peitu, et keegi ei näeks. Seekord ta aga unustas ja nüüd on vitsad peksmas. A. räägib mulle, et peseb oma juuksed justnimelt hobusešampooniga, kuna kuulis seda nippi rändrahvalt. See pidavat ennetama juuste väljalangemist. Nimelt tema perekonna meesliinis on see tõsine probleem. Ta kardab kiilanemist suuresti, mistõttu on võtnud nüüd kasutusele igasuguseid abinõusid. Üheks nendeks siis hobusešampoon. Vot nii.

Ega ei oskagi midagi selle peale kosta. Korraks istusime piinlikkuses ja vaikuses, hiljem saime kõhud kõveras olukorra üle ikka naerda ka. Koos. 

Kommentaarid

  1. Kuna loomad kipuvad inimestest tundlikumad olema siis on ju mõnede loomadele müeldud toodete kasutamine täitsa mõistlik... Nt "hobusesalv" liigestele, udarakreem nahahädadele jne...

    VastaKustuta
  2. Oleks väga huvitav, kui kopiksid siia selle hobusesaba šampooni koostise!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused