AJAB NÄRVI JA LÄHEB KORDA

Kaks tähelepanekut tänasest päevast, mis mind karva(kuhja) võrd ärritas. Avastasin siis suure üllatusega, et minu kortermaja trepikoda pestakse pleegitusvahendiga. Mis vanast heast soojast veest ja seebist saanud on? Miks on vaja treppe, kus inimesed oma liivaste saabastega üles-alla vuhavad, pesta desinfitseeriva vahendiga? Mis kehavedelikud ja bakterid ja muud ohtlikud haigustekitajad trepikodades elutsevad, et iganädalaselt on tarvis põrandaid just selle vahendiga pesta? Ma olen oma elus seitsmes kortermajas elanud ja oma napi kahekümne viie eluaasta jooksul pole ma kordagi näinud, et keegi peseks trepikoda sellise vahendiga. Kortsutan oma laupa, kissitan silma ja ei saa aru miks. 

Huvitav on ka see, et koristaja, kes meie elamist iganädalaselt kasib, armastab ka kohe eriti väga toda klooriasjandust kasutada. Ta peseb sellega pliidipealset ja põrandat ja peegleid ja mida kõike veel. Kui ta ometi inglise keelt mõikaks, küsiksin temalt hea meelega, et kas ta tõesti usub, et sellega saab rohkem puhtamaks. Ma ütlen sulle, et ei saa. Tema jaoks on see vahend ideaalne tõestusmaterjal, näitamaks, et näiliselt on koristatud, sest et vänge lõhn on üleval. Kahjuks aga näen ma kuidas see vängete kodukeemia vahenditega "koristamine" käib. Põrand tõmmatakse kerge viipega üle, kuigi lihtne kuivanud moosiplekk jääb ikka alles. Vuugivahesid saab puhtaks üldjuhul siiski kerge füüsilise pingutusega, mitte mingi imeainega. Ei taipa ta ka seda, et igale mustusele on konkreetne puhastusmeetod ja vahend mõeldud. Näiteks duššiseinu tuleks siiski katlakivist eemaldada kas äädikaga või sidrunhappega. Kloor ei eemalda katlakivi.

Oma Tartu kodus oli mul kodu puhastamiseks peaasjalikult tavaline seep. Pesin sellega nõusid, seinu, põrandaid, vuugivahesid, aknaid, tualetipotti. Kui oli tarvis eemaldada katlakivi, võtsin kasutusele äädika. Kuigi olen ma tugevalt pleegitusvahendite kasutamise vastu, siis pean tunnistama, ka minu kodus oli see vahend olemas. Aga oli see hoopiski teistsuguse probleemi lahendamiseks (ei, ma ei joonud seda sisse haha). Meil oli korteris odavalaadne euroremont, kus ventilatsioonile suurt rõhku poldud pandud. Sellest tulenevalt maadlesime me ühes laenurgas elutseva hallitusega. Kahjuks oli kloor ainus vahend, mis seda probleemi aitas kontrolli all hoida.



Teine asi, mis mul täna kaardikese võrra vererõhku tõstis oli vaatepilt kui käisin meie korteri prügi välja viimas. Panin juba eile tähele, et keegi kolis meie kortermajast välja. Käisid mehed kastidega üles-alla. Täna prügikonteinerite juures käies nägin, et terve prügikonteinerite ümbrus on täis igasugust sodi, pappkaste, mööblit ja prügikotte. Muidugi olid kodutud ja muud prügisukeldujad kõik ära lagastanud ja vaatepilt oli päris õudne. Muidugi oli topitud ka valedesse konteineritesse (meil on klaasi-, olme- ja papikonteiner) igasugust kolimiskraami. Mind ajas see seik ikka päris ketasse, sest seal vedeles korralikke asju, mis oleksid pidanud leidma oma tee uuskasutuskeskusesse.

Näiteks ühes sajaliitrises prügikotis olid kööginõud - taldrikud, tassid, veiniklaasid jms. Muidugi oli  ükskõikse transportimise käigus ilusad suured veiniklaasid kildudeks. Kaks tükki päästsin ära ja tõin meile korterisse. Mind väga üllatas, et mitmed äravisatud nõud olid portselanist ja paljude kallimapoolsete brändide poolt nagu näiteks Villeroy & Boch. Õnneks aga just meil on korteris nõusid napivõitu ja ma võtan sellel semestril portselani maali kursust, mistõttu sain nii mõndagi ära skooritud. Otsustan seda kogemust näha natukenegi positsiivse nurga alt, kuigi sisimas ma tean, et selliseid vaatepilte näeb pidevalt nii Riias kui ka mis iganes linnades või külades, olgu siis Lätis, Eestis või Omaanis. See teeb kurvaks. Vahel mõtlen, et pean ise ühe korraliku kolimisteenusefirma püsti panema. Aitan kolida ja ebavajalikest asjadest "lahti saada", eetiliselt.

Seal prügikastide vahel oli ka muid asju nagu näiteks kümmekond +1000 tükilist puslet, raamatuid, DVD kogumikke, küünlaid, riideid, kotte, vöösid, jms. Vaatasin seda olukorda ja seisin esimest korda dilemma ees kas hakata asju vastavatesse konteineritesse panema (nt pusled vanapaberi konteinerisse) või jätta kõik nii nagu on. Ma tundsin, et kuna ma olen maja elanik ja aktiivne ühiskonnakodanik, kellel lasuvad ka teatud kohustused, siis sellest tulenevalt peaksin ma oma abikäe ulatama. Noh, et kui keegi ei viitsinud (või ei osanud) sorteerida, siis mina aitan. Muidugi küsisin ma endalt ka seda, et kas see on tõesti minu kohustus? See ülesanne pole kommipaberi tänavalt üles korjamine vaid pooletunnine mässamine prügikonteinerite seltsis. Mingid asjad ma tõstsin ümber (need mis olid valedesse konteineritesse pandud), aga siis otsustasin asja pooleli jätta sellel lihtsalt põhjusel, et äkki keegi teine leiab nendest kastidest ja kottidest veel midagi meelepärast. On ju suurem tõenäosus, et keegi, kes oma prügikotti tuleb ära viima näeb midagi meelepärast konteineri kõrval ja võtab selle kaasa kui see, et hakkab too konteinerites sonkima. Ma ei nõustu sellise prügikonteineri ümbruses aset leidvas tasuta asjade poe kontseptsioonis, sest kasutuskõlblike asjade koht on eeskätt uuskasutuskeskuses ja säärane pilt normaliseerib liialt seda kummalist nähtust. Küll aga selles olukorras, kus mul ei ole autot ega ausaltöeldes ka aega, et hakata ise äravisatud asjadele paremat lahendust otsima, siis tegin nii palju kui minu kaks kätt ära teha said. Krahmasin endaga kaasa kahe kotitäie hulga asju (kaks veiniklaasi, u 10 taldrikut ja klaasi, imeilus ja korras Echeri pusle, kaks pakendis pakkepaberit, poolik joonistusplokk, üks VHSi kassett, kaks kotti õlivärvide hoiustamiseks, üks ruuduline kaustik) ja jäin lootma, et äkki leidub veel minusuguseid, kes konteinerite kõrvalt endale midagi vajalikku leiavad. 

Kommentaarid

  1. See on jah tavaline probla ka siin, et isegi ei teata, et kasutuskõlblikke asju ON VÕIMALIK kuhugi taaskasutusse viia.

    VastaKustuta
  2. Kuule, ausalt öeldes oleks selline (kombo)teenus, kus kolimise puhul hoolitsetaks mh ka tekkiva "jama" eest - mingi pakend siin-seal, ehk asjad, mida enam ei vaja jms. eest I-ME-LI-NE!

    Ma olen megapalju kolinud ja alati saanud kolitud sõprade abiga ehk siis reaalselt kolimisAUTOT pole tellinud ja kolimisinimesi ka, kuigi seekord tagasi TRT kolides tundus kyll korraks, et ÄKKI võiks... aga ausalt öeldes eelmine kord TRTst ära kolides jäid siin veel asjad nö lahtiseks - sorteerisime kyll näiteks aastate jooksul garaaži kogunenud kola ära ja jagasime/viskasime päris saasta ära ning pakkisime (garaaži) igaks juhuks vihmakindlalt jms, samuti jäi kokkulepe, et riided saavad uuskasutusse, vana pesumasin / boiler (vms) jäätmejaama jms, aga nyyd kuulsin, et boiler on lihtsalt nö garaaži vahetanud.

    Yhesõnaga vb on jälle kättevõtmise ja oma laiskuse viga pigem - sest ma ju tean, kuhu ja mis viia (enam-vähem), aga kuna päris käe otsas paljusid asju ei vii, siis jälle jääb nagu kogunema ja mingit uut hingamist ootama.

    Igatahes jään seisukohale, et kolamehed (kolimine ja (kellegi vana) kolaga tegelejad) oleks väga väärtustatud!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused