KUIDAS KÕVAKETTAID PARANDATAKSE



Mõtlesin siia kirja panna ühe väikese hoiatusloo kui nii öelda. Et keegi teine samasse ämbrisse ei astuks kui mina seda tegin. 

Kes minu maailmavaadetega kursis on, siis ta teab, et ma olen üks kangekaelne parandaja. Lasen ma üles putitada katkise ekraaniga telefoni, sülearvuti laadimispesa, puruks kukkunud savist kausi, täidan auke oma ketsipõhjadel, nõelun rebenenud varrukaotsi, kui tarvis, värvin üle kolletunud kardina. Kui midagi läheb katki või on muutnud äraviskamisväärseks, võtan ma ette, ning proovin asja eluiga pikendada. Kõike saab parandada, see on minu moto.

Ükskord juhtus siis nõnnaviisi, et minu väline kõvaketas ütles üles. Kuna kogu minu maine vara on selles foraadis ja asja parandamine näis olevat olulise tähtsusega, siis tuli teine ette võtta. Tegu on aga sellise valdkonnaga, mille puhul minul teadmisi napib ja diy stiilis ma sellele probleemile läheneda ei soovinud. Guugeldasin kaks sekundit ja leidsin andmete taastamise teenuse Ordi keskusest Tartus.

Viisin oma ketta Ordisse, maksin 50€ andmete taastame eest ja jäin ootama kuni töö saab tehtud. Paar päeva hiljem sain telefonikõne, milles teatati mulle, et töö on tehtud, kuigi kõvaketas on aga lootusetult katki. Pakuti mulle lisa 50€ eest teist kõvaketast. Mis siis ikka - usaldan spetsialiste ning lubasin oma andmed uuele kõvakettale kanda. Lähen kettale järele, probleem lahendatud. Tore!

Vot, aga nii lihtsalt need asjad ei lähe. Mitte enam sellises maailmas kus me elame. Kodus avastasin, et minu uue kõvakettaga oli kaasa pandud ka vana. Kirjutan Ordile emaili, kus pärin, kas vana kõvaketas tehti andmetest puhtaks (et ma saaksin selle siis vastavasse kohta ümbertöötlusesse suunata, ise muidugi imestades, et miks see mulle üldse tagasi anti - mida ma teen vana katkise kõvakettaga?). Saan peatselt teada, et oleksin pidanud veel spetsialistidele raha andma (viis kümpsi), et mu andmed oleksid käiteljatele eest kaitstud. Ok. Ma võin ise ka oma kõvaketta haamriga puruks lüüa. 50€ selle eest küsida on päris hästi teenitud summa.

Haamrit mul muidugimõista pole, mistõttu viisin aparaadi oma isale. Saab tema selle kahjutuks tehtud ja viskab ka ise vastavasse kohta ära.

Paar kuud hiljem näen oma vana kõvaketast oma vanematekodu aknalaual. Juhe taga, justnagu oleks seda äsja kasutatud. Isalt asja kohta pärides selgub, et sai too teise natukese diy stiils pusimisega korda ning on teine tal juba pikemat aeta kasutusel. Jah, minu isa, kel pole mingisugust IT alast haridust, näppis natuke aega üht vigast kõvaketast ja sai selle korda, erinevalt mingist Ordi tüübist (kellelt võib eeldada, et tal on IT alane haridus ja kogemus).

Siit tekib küsimus: kas Ordis töötavad inimesed, kes ei oska oma tööd teha või pole ettevõte asjade parandamisest lihtsalt huvitatud, kuna see ei too neile majanduslikku kasu? Olgu vastus üks või teine, on lõpptulemus murettekitav. Iga ettevõte peab võtma endale selle kohustuse, et tagada üleliigset ressursside mitteraiskamist, väljendugu see töötajate paremas koolitamises, nende kontrollimises või enda tööeetika üle vaatamises.  

Kommentaarid

  1. No aga kes käskis selle asjaga Ordisse minna. Eestis on mitu vägagi pädevat erategijat, kes isegi suuremate kontorite poolt "lootusetuks" tunnistatud ketastelt andmed tagasi võluvad.
    Ja kord juba "saba" andndu kõvakettal millegi väärtusliku hoidmine on ilmselt rumal tegu.
    Üldse on sellega sedasi, et tehnoloogial on teatud mõistlik kasutusaeg. Pärast tehnoloogilise _kvalitatiivse_ hüppe toimumist pole vana kola mõnikord enam mõistlik pidada.

    VastaKustuta
  2. Ma pean kysima - kuidas lappida auke ketsipõhjades? See mul pidev probleem.

    VastaKustuta
  3. Pigem ma küsiks, milleks hoida üldse midagi väliste ketaste peal? Pilves, pilves ja veelkord pilves. Ja kui ei usalda, siis saab teise pilve koopia teha.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kahjuks on mul liiga palju andmeid, mille hoiustamine pilveteenuses käiks mu rahakotile üle jõu.

      Kustuta
  4. No aga võib-olla ei ole meist igaühel aega otsida kuskilt foorumitest selliseid imetegijaid? Nagu näha võib, kulub selle blogi pidajal siin energiat peamiselt zero-wastemise peale, mis on juba omaette äärmiselt lai valdkond, ja ta peab tarvilikuks usaldada inimesi, keda nimetatakse "spetsialistideks". Ordi ei ole teps mitte suvakas firma, et sellesse uskuma ei peaks, oleksin ise esmalt samamoodi talitanud.
    Muidu ok, aga rohkem julgustust meie toredatele maailmaparandajatele, armas Offf! ;)

    VastaKustuta
  5. Väga tore artikkel. Ma näen siinkohal hoopis teist vaatenurka.
    Sellist vana head talupojatarkust ja vanakoolisuhtumist kumab läbi sellest loost.
    Ja see on minu meelest järjepidevuse ja pärimuse hoidmise seisukohast ääretult ilus.
    Pean silmas seda, mismoodi selle kõvaketta korda sai.
    Kuigi ma ise kah IT-inimene, näen ma tegelikult säästlikule mõtteviisile kohta ka IT-maailmas ja täiesti mõistan sellist suhtumist, kus jooksujalu pilve ei taheta tormata.
    Aga vana hea väike "talupojatarkus" tuleb siingi appi. Kui on 2 välist kõvaketast , mis on dubleeritud, siis korraga nad ikka katki ei lähe. Eriti, kui on eri tootjate omad. või siis mõni selline väline, kus mitu kõvaketast on omavahel sedaviisi ühendatud, et kui ühega miskit juhtub, jäävad andmed veel alles. Siis on andmed oma enda kodus ja kontrolli all. Tõsi, ainult geograafiline katastroof oleks ainuke, mis midagi kurja saaks teha.
    Aga muus osas tahaksin küll selle artikli toetuseks öelda, et hea tunne on elada lihtsat elu.

    VastaKustuta
  6. Minu meelest on Saksamaal seadus, et kõik kes elektroonikat müüvad peavad selle purunemisel või vananedes tagasi võtma. Tarbja jaoks ülimugav, aga väike ettevõtjale tüütu, sest siis peavad nad eraldi ruume rentima jäätmekäitluse jaoks. Aga mu isa ka parandab väga vanu arvuteid ja elektroonikat, mida ükski pood enam ei paranda(vast ei osatagi enam) ning need lähevad taas kasutusse, sest kes ikka viitsib iga paari aastat tagant uut osta, kui selleks otsest vajadust ei ole.

    VastaKustuta
  7. Otsigem vastust, miks oli tarvis uus kõvaketas osta, tekstist. Jah, Sa võid saada seda hiljem kasutada, aga reaalselt, kui on olnud miski tõrge, ja et andmed oleks hoitud, oleks targem see välja vahetada. Mina näen, et ORDI käitus professionaalselt. Kui endal jõud ja tarkus üle ei käi, siis tuleb maksta.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused