ARMASTA RIIGIPIIRI SISESELT



Kuulasin ühelpäeval Ööülikooli, kus Viivi Luik mõtiskles teemal "Rahu ja sõda". Ettekande lõpuks olin tooliservalt alla kukkumas - mis õudust ma just kuulasin?

Loeng räägib südameharidusest, ligimese armastusest. Toon sinuni jupi ettekande lõpust ja seejärel publiku ning saatejuhi poolt esitatud küsimused ning vastused kuidas luuletaja ja kirjanik neile vastas. Siin nad on:

Kirjanik: "Olen siin küll tänases maailmas elavaid inimesi nimetanud lapsikuteks ja infantiilseteks, kuid see on meie maailm. Meie elame siin täna ja teeme oma ajastu lapsikusi tahes tahtmata kaasa, sest ennast kõrvalt ei näe. See, mida me täna teeme, selgub kui meie asemel on uued inimesed. Ainus mida me teha saame, on julgeda olla inimene, hulluste, ähvarduste ja ahvatluste keskel, mitte pead ega südant kaotada ja mis minumeelest on kõige tähtsam - isegi kui paistab et maailm ja teised inimesed parajasti tõest ja armastusest suurt ei hooli, on peaasi see, et me ise hoolime. 

Küsija publikust: "Kuidas teie kirjeldate eesti keeles mis on tõde?"

Kirjanik: "Midagi uut ma välja ei mõtle. See igivana tõe sõnastus kõlab ju nii et tõde on armastus. Võetagu seda kuis tahes. Kus on palju valet, see tähendab, et seal on väga vähe armastust"

Küsija publikust: "Aga mis aitab luua rohkem armastust?"

Kirjanik: "Kui sa näed, et teine on ka inimene.  Sa teist märkad, eks see siis kuidagiviisi ikka kasuks tuleb."

Saatejuht: "Aga kui see teie on janus ja näljas ja tuleb üle sinu riigipiiri, siis meil inimestena on hea võimalus armastust näidata ja teda vastu võtta"

Kirjanik: "Aga vot siin tuleks appi võtta igasugused need vanad piibli näited juba, et umbes nii, et mis liig see liig. Vägisi ei saa armastust näidata, kui see sind ennast, sinu peret või maad ähvardab, mingisugune oht. No inimeste maailm on inimeste maailm, kui oleks inglite maailm, saaks igat ühte lasta tulla ja vastu võtta. Aga kui ühed võtavad teiste eluruumi, siis seal pole midagi teha. Me ei saa öelda, et me armastame neid aga tegelikult kannatame selle all."

Saatejuht: "Inimkonnana me oleme vastutavad. Kui kusagil lõppeb vesi otsa või toit otsa, et siis me ei saa supipaja teises otsas keeta oma suppi edasi." 

Kirjanik: "Täpselt nii see ongi. Kõik need asjad ongi tekkinud nii, et osad inimesed tahavad elada valgusaastate kõrguselt paremini kui teised. See kõik on varastatud heaolu, milles me elame. seda tuleb ka endale aru anda. Sellest need probleemid ongi tekkinud, et me elame teiste arvelt."

Väga vastuoluline mõttekäik, kas pole? Ettekanne räägib ligimese armastusest, sellest, et maailmas on hoolivusest puudu, ent rõhutab valida, keda armastada. Luige sõnul on eriti oluline hoolida kaasinimesest, kes sinuga sama riigipiiri jagab, ent need, kes piirist väljaspoole jäävad, neid mitte. Kokkuvõtvalt väidab ta, et kuigi maailmas on armastusest puudu, see on konfliktide ja sõdade sünnitajaks, ent liiga palju armastamist pole ka hea, sest see hakkab sinu varastatud heaolu hüvesid endale küsima. Kui loogiline!

Niivõrd vastik on sellist asja kuulata, sest maailmas on armastusest puudu, tõsi, aga seda probleemi ei aita kuidagi lahendada armastuse killustatusele kaasaaitamine. Meie - inimesed ja kõik teised elus ning eluta olendid - siin maa peal peame suutma elada teineteisega õlg õla kõrval, töötades koos, võtmata liigkasu, seadmata piire. Aitab neist piiridest, siltidest, kategoriseerimistest kes on "oma" ja kes mitte. Töötame selle nimel, et inimesed suhtuksid eeskätt teinetesse austusega, seejärel on ehk lootust, et inimesed oskavad ka loodusega väärikusega ümber käia. 

Kommentaarid

  1. Selliseid mõtteid on niivõrd kurb kuulda ja lugeda!
    Olen viimasel ajal mõtisklenud palju selle üle, kumb identiteet on mulle tähtsam, eestlase või inimese oma. Üha rohkem hakkan kalduma selles suunas, et kui peaksin ühel kurval päeval valima, kummast kõvemini kinni hoida, tooksin ohvriks oma identiteedi eestlasena.

    Tegelikult ei näe ma põhjust, miks ma üldse valima peaksin. Võin ju ometi tunda uhkust oma rahvusliku kuuluvuse üle, ent ometi sallida ka neid, kes jäävad mu riigipiiride taha! Miks on küll niivõrd paljudel juurdunud mustvalge maailmapilt, nagu tähendaks sallivus "nende kõigi teiste" vastu eestluse reetmist ja vastupidi? Soovitan siinkohal soojalt Wanis Kabbaj TED-talk'i pealkirjaga "How nationalism and globalism can coexist". Tsiteerin sellest üht eriti mõnusat kohta: "So once and for all, being a globalist doesn't mean betraying your country. It just means that you have enough social empathy, and you project some of it outside your national borders."

    Et maailmas leviks rohkem armastust! Sa pole üksi! :')

    VastaKustuta
  2. Kas keegi tooks ohvriks oma identiteedi lapsevanemana ja ei eelistaks oma lapsi (või oma kassi)? Inimene eelistab oma lapse täis kõhtu sellele, et ta lapsel ja võõral lapsel oleks kõht võrdselt poolenisti täis ja pideva vitamiinivaeguse tõttu haiged. Paratamatult inimene eelistab oma sugulasi, oma lapsi, õdesid-vendi, teised jäävad sellest hoolivusest palju kaugemale kui selles sugulusringis sees olevad inimesed. Oma rahvuskaaslased on kui oma sugulaste laiem ring.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 75% minu sõpradest ei ole eestlased. Minu igapäevased kooli-ja töökaaslased ei ole eestlased. Minu enda kaaslanegi ei ole "eestlane". Ma ei näe, kuidas nende rahvus mõjutaks meie omavahelist suhet, kuidas ma hooliksin neist rohkem või vähem vastavalt sellele kui "sugulane" ta mulle on. Ma siiralt loodan, eriti kuna ma ei ela Eestis, siis need inimesed, kes mind ümbritsevad, hooliksid ka minust sama palju, kui oma "rahvuskaaslastest". Ma olen sama moodi inimene. Niisamuti on ka teised inimesed inimesed, kellest lugu pidada, keda aidata, toetada ja kellele võrdseid õigusi tagada.

      Ehk on raske näha teiste inimeste probleeme kauges maakera nurgas. Saan sellest aru. Ent ma olen rohkem kui kindel, et kui see võõras ema oma lapsega, kes pideva vitamiini vaeguse tõttu haige, sulle laua taha vastu istuma pandaks, ta räägiks sulle oma loo, näeksid teda kui oma sugulaste laiemat ringi. Või keerame pildi teistpidi? Ühel päeval avastad end võõrast riigist oma lapsega, kel haigus ning pead oma lugu rääkima. Tahad et sind ja su last aidataks, eksole? Mis sest, et selles riigis oled sina võõra kingades.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused