NO-POO KATSE NR 1



Võtsin täna siis härjal sarvist ja otsustasin alustada oma retke no-poo meetodiga. Olin juba pikalt, pikalt, pikalt mõelnud, et küll oleks mõnus, kui öelda atā šampoonidele. Saaks hoida nii raha kokku kui ka üks asi vähem mille pärast muretseda. Üldse olen ma arvamusel, et terve keha ei vaja muud peale seebi ja vee. Mida vähem, seda parem. Olen kuulnud neid jutte ning kogemusi siin-seal, inimesed loobuvad šampoonist. Muidugi on mind see teema kõnetanud, sest ma tahan ju ka lihtsamat elu, ilusamaid juukseid, ühe tahke šampoonikamaka võrra raha kokku hoida. Võtame siis ette ning teeme ära!

Peab nentima, et mul on pikad ning paksud juuksed ja oma kuldsete kiharate uhkusest olenemata on nende pesu tüütu. Ma ei naudi väga enda pesemist, sest see on aeganõudev ja pikalt märgade juustega ringi käimine on samuti ebameeldiv (fööni ma ju muidugimõista ei oma). Juuste vaid veega pesemisse suhtun ma skeptiliselt, sest kui see asjavärk ei peaks toimima, siis ma pean sel samal päeval ju oma juuksed UUESTI ära pesema. Sellest hirmust tulenevalt olen ma oma eksperimenti aina edasi ja edasi lükanud. Täna aga lubasin endale seda katsetamist, kes teab, millest ma seni ilma olen olnud. 

Nii. Läksin siis pesema. Kuigi käsi tahtis automaatselt seebi järele haarata, pidin vaid sooja veega leppima. Keskendusin juukseid loputades peanahale. Soodat ega äädikat ma omale pähe panema ei hakka, need kaks ei ole mõeldud juuste pesemiseks (sooda PH tase on liialt aluseline, mis kuivatab juukseid; äädikat kasutatakse palsamina kuna see tasakaalustab sooda aluselisust happelisusega ja seetõttu jääb mulje, et see kombinatsioon "toidab ja puhastab"). Ja nõnda ma siis lihtsalt loputasin. Pikalt ja rahulikult. Masseerisin peanahka. Mudisin. 

Peale juustepesu kuivatasin ning harjasin juukseid nagu ma tavaliselt nendega talitan. Üsna pea aga sain ma aru, et mu juuksed on mustad. Soe vesi ei ole midagi teinud. Lasin oma juustel täielikult ära kuivada, ent kahjuks nägin peeglist, et mu peanahal on kõõm, mida mul igapäevaselt ei ole (paldies, no-poo) ning mu juuksed nägid välja hallika tooniga ja õudsalt peanaha ligi. Mkm. See, mis ma just oma juustele tegin, on vaid see, et ma ei teinud mitte midagi, midagi väga olulist jäi tegemata. 

Muidugimõista olin ma arvestanud, et mu juuksed on rasvased kui ma no-poo reele astun. Aga ma siiski lootsin, et nad on vähem rasvasemad kui ma neid ainuüksi sooja veega loputan. Olin lugenud, et šampoonivabaduse saavutamiseks läheb aega kaks kuni kuus nädalat, mõne allika järgi lausa kolm kuud. Sellest olenemata peab soe vesi kergelt rasvastele juustele ju OMETIGI MIDAGI TEGEMA. Aaaga ei, nagu selgub. Ja kõõm ilmub ka kusagilt välja. 

Kandsin pool päeva nunnut turbanit kuni "mustuse" tunne naha alla pages, mis viis mind vannituppa oma juukseid pesema. Šampooniga. 

Kommentaarid

  1. Mul on seljataga 10-kuu pikkune no-poo periood. Pesuks kasutasin pesupähkleid. Need on Indias kasvava seebipuu pähklid, mille koori ma vees keetsin, et seda vett siis sampoonina kasutada. Koortest eralduv saponiin on puhastava toimega, seda kasutatakse ka seepides. Keeduvesi on pruun ja haiseb jubedalt aga puhastav toime on super ja hais kaob kui juuksed on kuivad. Loputasin juukseid pikalt ja lõpetasin sahmaka allikaveega (millesse panin vahetevahel 2-3 tilka õunaäädikat, see muutis juuksed väga kergestikammitavateks). Juuksed harjusid sellise pesuga kiiresti ja umbes kuu pärast olid ilusad ja läikivad. Kõige suurem plusspunkt mulle oli, et juuksed nägid mitu päeva puhtad välja ja sain pesu edasi lükata, st pesin iga 3-4 päeva tagant. Pluss juuksed kuivasid väga kiiresti ja olid kerged, tundsin suurt erinevust võrreldes keemiat täis sampoonidega, mis jätavad juustesse igasugu jama. 1kg pähklikott maksab minu asukohariigi ökopoes 10 eurot. 10 kuu jooksul kasutasin umbes veerand kotist. Pudel õunaäädikat maksab paar eurot ja seda läks selle aja peale umbes pool pitsitäit. Kahjuks hakkas peanahk paari kuu pärast sügelema ja pähe tekkisid kuivad laigud. Juustele oli taoline hooldus T ä I U S L I K aga kahjuks peanahale ma õiget niisutust ei leidnud ja tuli kõõm ja peanahk hakkas sügelema ning lõpetasin eksperimendi. Kahju kahju kahju! Iga kell austaks uuesti kui ainult oskaks peanahka niisutada, et see ei kuivaks. Jälgin sinu katsetusi huviga!

    VastaKustuta
  2. Hei! Täiesti teemaväline küsimus, aga jäin mõtlema, et kui poes oleks hirmsasti erandjuhtudel vaja osta kott - kas siis pigem kilekott või paberkott? Kumb oleks lõppkokkuvõttes loodusele kasulikum? Paberkottide puhul kardan just massilist puude maha raiumist... Ja kilekotti saaks mitu korda kasutada, paberkott on õrnakesem.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Paberkoti ökoloogiline jalajälg on väiksem. Aga ükskõik mis materjalist kotiga pole ka tegu, kõige põhjapanevam on hoopiski see, kui kaua sa materjalist x kotti kasutad. Nt riidest koti puhul oli kasutuskordade arv midagi 50ga ja alles siis hakkab riidest kott end nö "tasa teenima"

      Kustuta
  3. Tegin oma šampoonivaba eksperimenti vististi ca aasta. Alguses pesin vaid veega kuid hiljem lisasin pesurutiini ka soodat. Kuna mul on suur probleem sügeleva kõõmaga, siis sooda aitas sügelust kontrolli all hoida ning sidus vist ka pisut rasva, kui olin eelnevalt otsustanud peanahka teepuuõliga töödelda. See toimis, kuid juuksed ei ole sama puhtad nagu šampooniga pestes, loomulikku rasva jäi siiski alati pisut juustesse, kuid see oli teistsugune kui tavalisi šampoone kasutades.
    Kuigi sooda toimis, siis see polnud siiski perfektne lahendus, seega ostsin su blogipostituse perra Diomina šampooni ja olen vist üsna rahul. Kõõma tundub pisut vähem olevat. Pikemas perspektiivis tahaksin šampoonivaba elu juurde naasta, kuid tundub, et enne peab kuidagi kõõmast jagu saama (ja mul pole aimugi kuidas!)

    VastaKustuta
  4. Tere kõigile! Teema kohe kutsus kaasa rääkima, sest raseduse ajal ja isegi nüüd, kui laps juba pooleteise aastane, kimbutas/kimbutab mind kuiv peanahk ja kõõm. Algul pidasingi seda nn päris kõõmaks, aga juuksur rahustas mu maha ning ütles, et peanahka niisutades peaks need ebemed juustest kaduma. Mina soovitan osta sellise traadist peasügaja (no nt Jyskis müüakse), kasta see otsapidi mõne meeldiva õli sisse ja peanahka masseerida. Kasvõi iga päev. Juuksed muutuvad küll ka siis kiiremini rasuseks, aga mitte nii hullusti, kui lihtsalt õli sõrmede abil peanahale masseerides. Aga kuiva peanaha puhul on vähemasti üks pluss ka: kui varem pidin pead pesema 2-3 x nädalas, siis nüüd vaid 7-8 päeva tagant. Kuigi nii kui peanaha masseerimise unustan, on kõõm ka jälle kohal.

    VastaKustuta
  5. Ma ei tea, vanasti pesti munakollasega, tänapäeval võid isegi Fairyga juukseid pesta.

    VastaKustuta
  6. Mina ka olen proovinud, et šampooni ei kasuta. Eelmisel suvel pesin juukseid sooda ja äädikaga, aga minu kogemus oli see, et sooda jäi isegi hoolika loputamisega juustesse. Kammi piide vahel oli valge kiht. Nüüd praegu just hiljuti lõppes mu viimane pudel šampooni ja uut enam osta ei tahagi. Vaatasin siis majapidamises ringi ja proovisin Soneti nõudepesuvahendit. Seda ostan oma taaraga Biomarketist. Ja ausalt öeldes täitsa hea vahend! Teeb juuksed sama puhtaks kui šampoon, aga võib-olla pika peale pisut kuivaks. Nii et mõne aja pärast tahaksin leida ikka mingi muu lahenduse, mis tõesti toimiks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Äkki lahjendada seda veega? Ehk isegi lisada natuke mingitsorti õli?

      Kustuta
  7. Mina proovisin ka ainult veega pesta eelmine aasta. Ja tulemus oli sama. Tegin sedasi nädala ja aina hullemaks läks ning rasv kogunes. Jube. Aga mu ämm on kaua sedasi pesnud ja temal on keha juba harjunud. Tal muidugi poisipea, mul aga paksud ja pikad juuksed nagu sinulgi. Nii et loobusin sellest. Juuksed ja eelkõige peanahk vajavad vääääga pikka aega, et sellise pesuviisiga harjuda. Nüüd peseb ämm ainult munaga ja see toimib tal väga hästi. Ise kasutan tahket šampooni ja lõpuks mega rahul sellega.

    VastaKustuta
  8. Aga kas Sa nii pole proovinud, et jätad pesemisse järjest pikema vahe? Ma oleks nagu mingit sellist linnalegendi kuulnud, et kui piisavalt kaua mitte pesta, siis hakkavad juuksed ise puhastuma. Endal mul selleks kannatust ei jätku, musta pea tunne on vastik. Aga seda olen küll omal nahal kogenud, et kui mingil välisel põhjusel olen sunnitud tavapärasest pikema vahe juuksepesusse jätma, nt kolme päeva asemel viis-kuus, ja seejärel juuksed tavalisel viisil puhtaks pesnud, siis edaspidi püsivad juuksed pikemalt puhtad. Kas nii ei võiks olla võimalik pesuvaba aega järjest pikendada? Ise pole spetsiaalselt katsetanud, sest enamasti ikka tekib mingi olukord, mis rütmi ära rikub, nt teeme sauna või käin ujumas. (Mul on nii, et isegi kui eelmine päev olen pead pesnud, tasub märjaks saanud juuksed ikkagi mingi vahendiga ära pesta, muidu on soeng kohutav ja juuksed lähevad palju rutem uuesti mustaks.)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Olen seda pikema vahega asja teinud küll. Oleneb muidugi millega ma pesen, aga kolm päeva venitab ikka küll rahumeeli välja. Mulle näib ka see, et kui ma lõikasin omale tuka eelmine aasta, siis kuna tukk puudutab pidevalt otsaesist, siis see saab kiiremini rasuseks ning "juuksed näivad mustad". Varem võisin lausa nädala hakkama saada.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused