MA EI PEA MINEMA RÕIVAPOODI



Tegin eelmine aasta eksperimenti, et ma ei osta uusi riideid. Tollal ma sain ainult saja päevaga hakkama, mistõttu lahterdasin end kohe täielikuks rongiõnnetuseks. Kuigi ma olin enda peale pahane, siis täna oma harjumustele tagasivaadates pean tõdema, et tegelikult olen ma päris tubli olnud. Justnimelt peale seda katset. Eks ma muidugi olen endale vahel midagi lubanud, aga peamiselt olen ma rohkelt isetegemist harrastanud. Aasta aega uusi riideid ostmata raputas mind nõnda, et mingisugune muutus on toimunud, mille üle saab ainult uhke olla. 

Näiteks suvel oli mul vaja kena kandekotti. Nägin tänavatel ja instagramis kuidas kõik oma naturaalpruunide kottidega ringi patseerivad, mistõttu mul tekkis tunne, et ma tahan ka. Kuna aga suvalises poes ei olnud sellistele standarditele vastavat kotti nagu ma seda tahtsin (mahedalt kasvatatud tooraine, valmistatud eluterves keskkonnas, kõik osapooled saavad hästi tasustatud), siis otsustasin, et tuleb ise teha. Tegin! Olin ja olen siiani selle otsuse ning koti endaga rahul. Kasutasin ära materjali, mis mul ühest eelnevast projektist üle jäi ning seda heegeldades ei tekkinud mingisugust materjalijäädet. Omast rõõmust koti valmistamine ei teinud kellelegi liiga ning seetõttu on nii kotitegija kui ka selle kandja puhta südamega. Seda väärtustan ma kõrgelt.

Toon veel teise näite. Olen juba pikalt mõistnud, et on aeg uut pesu osta. Aga ma ei olnud päris veendunud millist tootjat ma soovin toetada. Pea igaühega oli mingisugune kala. Kas ei olnud see toodetud Eestis või isegi Euroopas, kas oli materjal mitte kõige parem, kas ei meeldinud disain, kas oli seljas ebamugav, kas oli liiga kallis (mis ökopesupuhul seda 100% tõenäosusega on) või oli ettevõte rohepesumaiguline. Ja vaata, ma olen tegelikult väga laisk inimene. Ma ei viitsi iga toote kohta, mida mul hädasti vaja, uurimustööd teha. Lõin käega ja lükkasin oma pesuostmise vajadust aina edasi ja edasi. Kaks nädalat tagasi aga sain ma aru, et nüüd on küll kitsas käes. On vaja tegutseda ja kohe! Ja tead, mida ma tegin? Ma võtsin kätte ning õppisin ära kuidas pesu konstrueerida, modelleerida ja töödelda. Kasutasin kättejuhtuvaid materjale (tööstusjäägid, vanade projektide detailid) ning ma tegin omale ise pesu. Kui ma sellest ühele oma sõbrale rääkisin, siis ta arvas, et ma olen peast segi või mul on näpud nii põhjas, et ma ei jaksa isegi omale aluspükse osta. Kui ma talle neid aga näitasin, siis ... Ütleme nii, et jutt tegi 360 kraadise pöörde. Ma olen siiski rätsep.

Pesu tuli välja ilus veinipunane. Lõige mugav - täpselt minule ju tehtud. Ja mis peamine - ma olin pikalt omale kõrgeid vöökohani ulatuvaid pükse oodanud. Poodidest sellist asja üldiselt ei leia, niiet lõin mitu kärbest ühe hoobiga. Ma olen nii rahul. Ma ei usu, et ma rohkem rahul olla saakski.

Aga mida ma selle jutuga kõik öelda tahan? Ma ei tee ettepanekut, et nüüd kõige keskkonnasõbralikum valik on omale ise kotte ja pesu ja mida kõike veel ise õmmelda. Ei. Pigem lähtun ma oma nullkulu filosoofias sellest, millised võimalused, oskused ja vajadused minul on. Igaühel meist on erinevad elud, erinevad ressursid ja nende neelajad. Seetõttu on oluline jääda loovaks ning otsida omale lahendused ise. Kes väärtustab mugavust - see seab oma sammud Slowsse või Reedesse ja ostab sealt pesu. Kui aga minul on võimalus kõik vajaliku saada juba oma kodust kätte, siis jääb poekäik tegemata. Lihtsalt minu puhul ei ole tegelikult eriti argumente, miks ma peaksin oma jalga üldse rõivapoe uksest sisse lubama. Mul on olemas absoluutselt kõik, et teha mida iganes täiesti nullist ära. 

Kommentaarid

  1. Väga sooviks näha ka pilte pesust, loodan et pole liiga intiimne soov. Võtame seda kui käsitöötutvustust. Pesu õmblemine pole üldse kerge, vähemalt mul pole see veel kenasti välja kukkunud, kuigi õmmelda peaksin oskama vägagi hästi. Ehk teeksid isegi väikese ülevaate/tutvustuse, millele õmmeldes tähelepanu pöörata?!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pesu töötlemine on väga raske. Isegi minu õppejõud ütlesid seda sama kui ma rätsepaks õppisin. Seal on mõningad nipid, mida on vaja oluline teada. Ja noh, ega see masinapark tavalisel inimesel ka kuigi hea ei ole, mistõttu piiranguid on palju. Õnneks aga Youtube aitab! Paar vihjet - overlokk, siksakõmblus, masinale osta kahekordne trikotaažnõel. Pikkupidiõmblused ei pea venima, laiupidi aga kindlasti. Kui ma endale esimesed protod tegin, siis peamised vead, mis tekkisid olidki need, et õmblused ei pidanud vastu. Pesuõmblused ei pea olema mitte tugevad vaid altid venimisele.

      Kustuta
  2. Väga ilus kott. Tahaks pesu ka näha :)

    VastaKustuta
  3. Anna mulle ka nõu, kuidas sellist tüüpi kott teha! Mis materjalist heegeldatud? Olen ammu tahtnud teha, aga tean juba ette, et kõik lõngad hakkavad venima ja kohe varsti on kott lötsakas. Need paksud pakkenöörid jms vist ei veni, aga need on jälle nii karedad ja karvased, et hõõruvad näpud valusaks ja nühivad pärast riided topiliseks. Kas sees on mingi vooder või kuidas venimist vältida? Ma jälle nii äss näputööline ei ole, et voodrit paigaldada... Kas nende kitsaste ümmarguste sangadega õla pealt valus ei ole kui rohkem asju sees?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Heil! Jah, lõngad, mis ei ole mitmekordselt tugevalt korrutatud venivad välja. Mina tegin koti džuudist. Sarnast materjali saab osta ehitusmaterjali kauplusest. Väga tugev hea materjal . Kas venib välja? Natuke tõesti. Mulle näib, et minu kott on veninud kohtadest, sest see lõige on ümar, mina aga kannan neljakandilisi raamatuid, kladesid jms. Noh, ma kujutan ette, et isegi vooder siinkohal ei aita. Või siis üks väga korralik vooder. Voodrit ma sisse ei pannud, sest mõtlesin, et kui ühe poolega midagi juhtuma peaks, siis pööran kohe ümber!

      Aga voodri paigaldamine ei ole muide üldse keeruline. Vooder peaks lihtsalt tsiba suurem olema, et põhidetaile viltu ei kisuks.

      Ahjaa - materjali karedus. Jaa... eks ta heegeldades oli kare küll. Aga ma vist olen harjunud selliste materjalide ja töödega.

      Kuidas kotti teha? Heegelda kaks ümmargust detaili ja üks ristkülik, mis neid ühendab. Heegelda või õmble detailid kokku ja tee sang. Fotol oleva olen ma tänaseks välja vahetanud. Punustin neljase paela (nagu punupats aga kolme lõnga asemel neli)

      Kustuta
  4. Väga inspireeriv! Kahjuks mina õmmelda ei oska, aga asi on pigem suhtumises ja filosoofias. Kas mul on ikka neid asju vaja või mitte :) . Jutt tuli nii vahva, et tahaks kohe seda pesu näha!

    VastaKustuta
  5. Väga ilus kott! :) Kas oleks võimalik saada rohkem infot selle meisterdamise kohta? Mis materjali kasutasid ja kuidas seda täpsemalt valmistada?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Proovin teha tulevikus postituse kuidas täpsemalt! Mul on hea meel näha, et on säärase isetegemise vastu huvi. Tean siis tulevikus postituste valikul arvestada ka selliseid meisterdamisi sisse pikkida.

      Kustuta
  6. Oi kuidas tahaks pilti näha sellest pesust! Nii tubli ettevõtmine :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Väga armas sinust. Aitäh! Proovin ka pesu millalgi fotole saada :)

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused