PROTESTIKLEEPSUD



Mulle meeldib uudsus. Kas sulle ka? Ma ei tea kuidas sinuga lood, aga mul on küll väike kahtluseuss naha vahel, et mul on üks sõltuvus ja selle nimi on Uus. Mulle meeldib pidevalt uus välja näha, väljendugu see minu riietuses, soengus, meigis või milles muus. Mulle meeldib, kui minu kodu kasvab ka koos minuga. See tähendab ma liigutan tihti oma mööblit, toon hooajalisi lilli vaasi puhkama, vahetan kardinaid, koon ikka ja jälle oma vaipa suuremaks, timmin valgust aastaaegadega sobima. Aga vot nullkulus on olnud nagu mingisugune seisak. Mind ei ole miski uus asi või lähenemine motiveerinud. Ainus, mis kuidagigi põnevust pakkunud on - pilguheik minevikku. Vaatan oma fotosid ja proovin meenutada milliseid tooteid ma tollal proovisin, mis töötas, mis mitte ja millega ma tänaseni rahul olen. Seljataha on aeg-ajalt tore vaadata, ent kaua ma seal minevikus ikka kõõritan. Mis on aga see, mis paneks uuesti südame põksuma ja tooks naeru suunurkadesse? Mis on see uus Uus?

Hiljuti avastasin ma enda jaoks protestikleepsud. Ehket ma olen leidnud end õhtuti pliidinurgal või diivaniaugus kleepsumaterjali joonistamas. Otsin ajalehtedest-ajakirjadest sobivat väljalõigatavat materjali, näppviiplen kliimastreikide plakateid. Käisin hiljuti ka paari samateemalist töötuba läbi viimas ja pean tõdema, et mulle väga meeldis see. Miks? Näen oma ümber mitmeid inimesi, kes oma jalga kliimastreigile ei tõsta. Põhjuseid on mitmeid. Näiteks see, et oma kodukohas keskkonnateemalisi proteste ei tehta, puuduvad huvigrupid, tulihingelised eestvõitlejad. Mõni ütleb, et tal ei ole seda aega, et koolist või töölt puududa. Teine rõhutab halba ilma. Kolmas ühmab pessimistlikult, et minu hääl minu hääleks, aga ega see midagi ikka reaalselt ära ei tee. Siis leidub ka veel neid, kes protestidest midagi ei tea ja on kategoriseerinud mõningad meedia infosähvatused mitte-minusse-puutuvaks. Seejärel on meil grupp inimesi, kes on nõus aitama, aga peamiselt siiski seda oma diivanisügavusest. Lauataguse protesti läbiviimine kleepsudega (mis on ju põhimõtteliselt miniprotestiplakatid) aitab algatada keskkonnaprobleemidega seotud arutelu, saamaks teada inimeste muresid, küsimusi, rõõme ja kõhklusi. Olen märganud nii iseenda kui ka seltsiliste puhul, kellega ma olen töötuba läbi viinud, et kleepsutegija hoiakud tulevad neis lõplikes töödes ehk paremini välja kui inimene ise seda enne kleebise valmistamist väljendada oskaks.

Toon näite enda kohta. Viimased nädalad, kuud, aastad olen ma tundnud, et minu püüdlustest keskkonna nimel ei ole kasulikud ei mulle ega ka maailmale. Minu motivatsioon on langenud, tegutsen vähem ja pessimistlikult. Ma t e a n et ma tunnen end ses osas kesiselt, aga ma ei võta selle probleemi lahendamiseks appi mingeid abivahendeid. Ma teadvustan viga, ent ma pigem kaldun ignoreerimise, möödavaatamise ja mahavaikimise teele. Nõnnamoodi käitudes aga leian ma ühel päeval end külili kraavist, sest pikk eitusprotsess ei ole jätkusuutlik. Minu nullkululisest maailmavaatest ja püüdlustest ei pruugi lihtsalt midagi alles jääda - olgem ausad. Nii, aga mis on see, mis paneks mind teadmise asemel ka tegutsema? 

Ei ole selleks muud, kui visuaal. Mul on vaja iseenda loodud selgesõnalist visuaali, mis aitab mul õigel teel püsida ning ka iseendast inspiratsiooni ja jõudu koguda. Ma ei tea miks ma nii pime varem olen olnud, sest pilt on ju minu meedium. Ma töötan visuaalidega iga päev, iga ärkveloleku sekund ja ometi pole ma suutnud enda jaoks - sõna otseses mõttes - pilti kokku panna. Mind on aidanud n ä h a oma pessimismi ja allaandmist see, mis üheminuti kleepse ma teinud olen. Kleepsud on visuaalne tagasiside minu kui tegija keskkonnaaktivisti seisundile. 

Mis sa oma kleepsule peale kirjutaksid?





Kommentaarid

Populaarsed postitused