SELJAKOTI JA RIDIKÜLI RENDITEENUS


Varakevadel oli mul võimalus katsetada Stella Soomlais stuudio poolt pakutavat koti renditeenust. Olin juba pikemat aega mõelnud, kas tegu on teenusega, mis leiab omale kliente ning inimesi, kelle jaoks on see ilmtingimata vajalik. Tahtsin hirmsasti katsetada, mitte ainuüksi mõtetes seljakoti näiteks üheks Berliini reisiks laenutada. Sest et kes ei proovi, see ei saa kunagi päriselt teada mis värk on. 

Tuleb tunnistada, et asjade mitteomamine on juba pikalt olnud minu jaoks atraktiivne idee. Ma ei jõua eales ära tüdineda ühest kampsunist, kleidist, kingapaarist või ridikülist. Eluilmaski ei kanna ma ka oma tänases elurütmis midagi ribadeks. See on täiesti võimatu. 

Viimane aasta olen ma enesele otseselt teadvustamata astunud ringrattasse, kus ma ostan ühest Tartu toredast komisjoniasjade kauplusest riideid, kannan neid veidi ja peale mida ma need järgmise paari kuu jooksul jälle sinna tagasi viin. Mul on pidevalt kodus kaks väikest kuhja riideid (u 30 pluusi, kleiti, püksipaari). Ma ei kiitle siinkohal millegagi. Mõistan imehästi, et minu käitumine viitab tarbimiskirele, kus ma justkui ei suuda end ühele rõivaesemele pühenduda. Küll aga näib mulle vastuvoolu ujumine silmapettena, sest hilpe on siin maailmas küll nii palju. Proovin seda ringlust mõtestada enses just rõivaste laenamisega. Ma ostan nad paari euroga, kannan veidi ja mingi aeg viin ma need tagasi. Ma ei taha neid omada, sest ma ei suuda neisse niivõrd tõsiselt kiinduda. Selliseid korralikke laenutussüsteeme võiks ka päriselt Eestis olemas olla. Ma võiksin vabalt mingisugust liikmemaksu tasuda, samal ajal oma rõivaid rotatsioonis hoides. 

Olen juba pikemat aega hoidnud silma peal Stella Soomlais stuudiol, kuna nad on oma brändi põhimõtetes lähtunud jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse printsiipidest. Üks näide selle esinemisest on justnimelt nende kottide rentimise teenus, mis on mõeldud eriotstarbelise koti laenutamiseks juhul, kui inimesel tavaliselt seda tarvis ei ole või soovib ta enne toote hankimist kotti testida. Viimase variandi puhul arvestatakse siis koti hinnast renditasu maha, kui lähebki kaubaks.

Mina võtsin endale lühikeseks perioodiks testimiseks kaks kotti: seljakott Go to the Library Bag ja ridikül Capital of Plenty . Seljakoti nädalane rentimine on 50€ ja ridiküli 27€. Kodulehel on näha hinnakirja, kus on näha väga paindlikke ajaskaalasid kottide laenutamiseks. Lisaks sellele pakuvad nad ka igasuguseid muid kotte, nagu näiteks portfell, ümbrik-kott, käekott jms. 

Ütlen kohe disclaimerina ära, et jah, hetkel on kõik nende kotid veganitele mittesobivad, aga! ma olen seda juba mitu korda neilt kuulnud, et testitakse alternatiivseid materjale laiendamaks oma sihtgruppi. Nende kahe põhimõtte - panus ringmajandusse ja eesmärk ka oma toodangut veganiseerida - tõttu ma lubasin endale rendikoti testimist. 

Ja mis ma sellest siis arvan? Ma arvan, et igaüks väärib üht ninanipsu, kes arvab, et see on ühe ettevõtte mõtetu lisandväärtus või ebaõnnestunud näide kuidas on proovitud kaasata ringmajanduspõhimõtteid oma brändi kuvandi külge. Rendikotiteenus on üllatavalt lahe!



Mul on hea meel, et ma võtsin katsetamiseks just kaks kotti. Ridiküli ma fännata ei osanud, enamik minu asju sinna kahjuks ära ei mahtunud. Seetõttu oli testimine imehea otsus, sest see andis mulle võimaluse mõista, et minu puhul jääks see toode kapi peale seisma. Või siis kui ma tean, et lähen ühele erilisele üritusele, aga mul kapis ei ole oma ridiküli, rendiksin ma endale ühe sealt. Konkreetselt minu puhul ongi nii, et mul ei ole ridiküli. Samas meenub mul koheselt sügisene ball, kuhu mul hirmsasti oleks säärast kotti vaja läinud. Uurisin isegi oma sõbrannadelt, aga kellelgi ei olnud. Vot näed - oleks teadnud varem, oleks rentimine marjaks ära kulunud. 

Küll aga seljakotti rentides sain ma aru, et ma olen tõeline seljakotiinimene. Varem ma ei olnud neist eriti vaimustuses, mistõttu üht seljakotti kandsin ma vist küll viimati põhikoolis. Go to the Library kott on aga üks ütlemata funktsionaalne, ruumikas, ent siiski meeldivalt keha ümber olev stiilne kott. Seda võib näha kui sportlikku kotti, igapäevast kotti kui ka pidulikku kotti. 

Kõige rohkem vast oligi mulle meele järele see, et ma sain sinna sisse panna oma sülearvuti, veepudeli, kahe päeva vahetusriided, raamatu, hügieenivahendid ja veel nipet näpet. Muidugimõista on selle koti hind mõne jaoks üüratult suur (hetkel on veebipoes selle hind 475€), aga kotti tagasi andes mõistsin ma küll, et see on seda hinda väärt. Igat oma senti. 

Lisaks sellele on koti rent ka igati mõistlik. Passib teine mugavalt ühele kolmepäevasele reisile kaaslaseks. Mina leian küll, et kui mul on tulevikus vaja üht korralikku kotti, mida mul enesel parasjagu ei ole, siis sean ma oma sammud Stella Soomalis stuudiosse ja palun endale sealt üht kotti (loodetavasti siis juba üht vegan kotti) rendiks. 

Ehk loed mu postise lõpuni ja arvad endiselt, et koti rentimine tundub totakas. Noh, ma natuke arvasin seda samuti, aga kui ise see kord ette võtta, on näha, et asjal on pointi küll:

- võimalik laenata üht toodet, mida igapäevaselt ei kasuta ning mis võtaks ruumi
- sobilik inimesele, kes tüdineb asjade välimusest kiiresti ära
- renditeenus toetab minimalistlikku elustiili
- renditeenus paneb sind ümber hindama oma omandeid
- renditeenus pakub alternatiivset võimalust igapäevaste asjade kasutamiseks
- hea lisandväärtus, kui tahad osta kallihinnalist toodet, ent saad enne oma ostu testida kas asjal on mõtet


Kas oled kotirenti katsetanud? Millised on sinu mõtted?

Kommentaarid

  1. Väga asjalik postitus, kindlasti vajadusel katsetaks taolist teenust :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused