UUS NÕUDEPESUNUUSTIK



Ei tea kas ma olen igav blogija, kui ma kirjutan ainult nõudepesunuustikutest? Anna mulle mu kummalise huvi, mis kätkeb endas erinevate käsnade ja harjade fännamist, eest andeks. Eks ma ise ka imestan, kuhu punkti ma oma elus jõudnud olen - noor naine, kelle salajane kirg on nuustikud. No mida... Aga no vot, kui lood on nii, siis mis seal ikka. 

Käisin täna Biomarketis, kus avastasin enda jaoks kaks hunnitut toodet. Üks neist oli Weleda  hambapesugeel, teine sisalist ja tselluloosist valmistatud nõudepesukäsn. Jõudsin juba instagramis oma "suurilmaime" üle kilgata, ent selgus, et Weleda metalltuubis hambapastasid ning geele müüakse juba ürgammu. Kus kivi all ma elanud olen? Eestist on võimalik saada hambapastat plastivabalt ja mina ei teadnud seda. Uskumatu. 

Hambapasta mulle meeldib. Olen sellega priskelt rahul. Samad sõnad oskan öelda ka minu teise tänase avastuse kohta. Ostetud käsnad on nii toredad!

Tegemist on nõudepesunuustikutega, mis koosnevad kahest kihist. Pehme, roheline materjal on valmistatud tselluloosist. Kõva, pruunikas materjal on agaavsisalist (60%) ja ümbertöödeldud sünteetilistest kiududest (40%). Liimaine on polüuretaan, millest tehakse näiteks porolooni ja ka muide odavaid nõudepesunuustikuid. Päris huvitav leid ma ütleksin. Paar areguetappi tuleks veel läbi käia ja lõpptulemus oleks tervenisti komposteeritav toode. 

Aga selle väikese miinuse poolest, on toode ikkagist palju asjalikum abiline, kui see kraam, mida varasemalt ökokauplustes müügil on olnud. Näiteks Looduspere kauplusest ostetav ümbertöödeldud kiududest käsn on minumeelest üks ebaõnnestunumaid ökotooteid. Idee teha nõudepesukäsna polüuretaantoodete jääkidest on tore, aga kui seda on võimatu otstarbekalt kasutada, siis on tegemist ju mõtetu üllitisega. Inimesed ei vaja ökotooteid sellepärast, et neil on vastav märgis või tore roheline väljanägemine. Inimesed vajavad tooteid, mis on funktsionaalsed, innovaatilised, keskkonnale ja selle kasutajale ohutud, toodetud eetiliselt ja lisaks ka esteetiliselt meelt ja vaimu teritavad. Selle halva näidistoote viga seisneb selles, et pidevalt tuleb toote põhimaterjalist tükke ära ja elastsus on pigem jäigemapoolsem. Õige nuustik peab olema tugev, aga piisavalt pehme. Kasutaja soovib ju ühe nuustikuga pesta nii rasvast panni kui ka šampuseklaasi. Mina ei jaksa oma elus selle peale mõelda, kas minu nuustik seekord ummistab mu valamutoru ära või mitte. Rääkimata siis veel muidugi mikroplastikust. 

Sonetti käsnad tulevad lihtsas paberpakendis. Käsna neljakandiline kuju vihjab jääkideta disainile ehk zero waste lõikele. 

Kasutamine mõnus, täpselt parajalt pehme ja tihke. Ühte asja vaid hoiatan. Kuiva käsna ei tohi kõvasti mudida ega kokku murda. Ma jõudsin juba ühe enda oma keskeltpidi raksti lõhki rebida. Ise ka ehmatasin! Iseenesest kui miinustest veel rääkida siis mulle meeldivad säärased puhastusvahendid, mis ei ole ebaloomulikku värvi. See konkreetne pastelne roheline ei passi üldse ilusti mu minimalistliku kodu idülli... Nali. Ei, tegelikult ma lihtsalt kujutan juba eos ette, kuidas esimese nädalaga on mu nuustik kindlasti mitte enam heleroheline. Käsnkõrvitsast või kookosest nuustikud on just selles osas paremad, et nad on pruuni värvi juba oma loomulikus olekus. Sa ei näe, et nad on "mustad". Ja pealegi, miks roheline? Kas selle pärast, et kõik ökotooted peavad olema rohelised? Rohepesu?!



Kommentaarid

  1. Võibolla ma olen piisavalt "vanaks saanud", et sellistest asjadest rõõmu tunda, kuid Sonett'i
    nõudepesunuustikud, mis on küll märgatavalt kallimad kui "tava"nuustikud, peavad ka erakordselt hästi vastu, ega lagune kätte ära, nagu näiteks Mahemarketist või Looduspere poest saadavad "öko"analoogid või tavanuustikud.

    VastaKustuta
  2. Mul just ka uut svammi vaja, aitäh.

    VastaKustuta
  3. Mina olen see blogilugeja Saksamaalt, kes pakendivaba ostlemise teemasse ka kommentaari kirjutas. Ja ma pean ütlema, et, kurivaim, Eesti ökopoed on vist ikka eriti eesrindlikud. Mul tuli ka kohe selle nuustiku soov, läkisn kohe ostma seda. Asi on nimelt selles, et minu muidu igapidi säästlik ja keskkonnasõbralik mees on nõudepesušvammi-terminaator. Nõusid meeldib talle pesta, see kestab ikka tunnikese, nühib ja loputab ja nühib veel ja teeb seal ei tea mida. Tavaliselt suudab ta lühikese ajaga kareda poole pehmest eraldada, švammi auguliseks ja lätakaks muuta. Kui ma küsin, et inimene, MIDA sa teed seal nõusid pestes, et nii juhtub, siis ta ei oska vastata. Meil läheb švamme nagu leiba. Siin on väga populaarsed tarbijate teadlikkust tõstvad telesaated, kus eksperimente tehakse ja eksperdid infot jagavad, nt Marktcheck on üks selline. Hiljuti jälle nägime üht saadet, kus räägiti, et hügieeni pärast tuleks nõudepesunuustik tegelikult iga nädala tagant välja vahetada. Mees muidugi nüüd enam ei üritagi švammi säästa. Seega ütlesin talle, et nüüd lähen toon sulle ökošvammi, 2 tk maksab 3 eurot, vott neid sa küll iga nädal ära viskama ei hakka. Noogutas kaasa. Aga kui olin 3 kohalikku ökopoodi läbi käinud, selgus, et neid ei olegi saada, on ainult mingi teise firma omad, mis tehtud taaskasutatud PET-pudelitest. Netist saaks tellida, aga siis tuleb kaasa kolinal pakkematerjali ja kui postikulu veel lisaks panna, pole nagu väga rentaabel enam. Olen väga imestunud, Soneti tooteid on siin igal pool poodides, ka tavapoodides, saada, aga seda švammi millegipärast mitte. Huvitav, kas see on mingi eriti uus toode või kuidas see olla saab, et peab seda Eestisse otsima tulema :)
    Vastupidav švamm on igati tore, aga mis hügieeniga teha siis, kas seda tuleks vahepeal keeta vms? Kas nüüd just iga nädal vahetama peaks, aga pika peale kindlasti hakkavad bakterid vohama.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul on näiteks mitu erinevat svammi korraga kasutuses. Üks kuivab kui teisega pesen. Enda omad lasen ikka täitsa krõbekuivaks kuivada (radikal /päikese käes). Vahel pesen svamme ka masinaga. Üks variant nende eluiga pikendada on neid töödelda UVkiirgusega (päike, taimelambid), kuumaga või külmaga. Kui on bakterikartus, siis miks mitte võtta 2nadalat vanad svammid kasutusse kodupindade puhastamiseks? Ma kujutan ette, et kahenädalane savamm näeb täitsa normaalne välja. Kuidagi kurb oleks seda kohe tähtaja kukkudes ära visata.

      Kustuta
    2. Aga sellisel juhul kannad sa need bakterid sellest svammist teistele pindadele laiali...

      Kustuta
  4. Ma vabandan oma asjatundmatuse pärast, aga mille poolest metallist hambapasta tuub on parem kui plastikust? Minu silma jaoks on tegemist võrdselt prügiga. Saan aru, et sõna "plastik" kõlab koledasti, aga see ei ole ilmselt argument.
    Mõtlen siin prügisorteerimise ja ümbertöötlemise peale. Kas tõesti saab pastatuubi nii tühjaks väänata ja üle loputada, et see kõlbab sorteeritud jäätmetesse? Ja siit edasi - mu kodulähedane sorteerimissüsteem on selline, kus plastik- ja metalljäätmed käivad ühes ja samas konteineris.
    Sõnaga - palun aidake algaja edasi :-)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Täitsa õige, et metallist pakend on ikka ju prügi. Miks ma aga eelistan plastikule metallpakendit on seetõttu, et metalli saab rohkem kordi ümbertöödelda kui plast, sel on ka kõrgem väärtus kui plastil (suurem tõenäosus saada ümbertöödeldud, lihtsam ümbertöödelda). Pakendite puhul valin ma võimaluse korral mis materjali eelistada. Näiteks kui on valida klaasi ja plasti vahel, valin alati klaasi. Klaas on selles osas imetore materjal mida saab teoreetiliselt lõputult ümbertöödelda + materjali tooraine jätkusuutlik. Kokkuvõtvalt öeldes eelistan kaupu pakendivabalt osta, seejärel kas komposteeritavas, paberist, papist, metallist, klaasist, puidust pakendiga. Plastik jääb viimaseks õlekõrreks :)


      Pakendeid pesema ei pea, et need kvalifitseeruksid ümbertöötlusesse saatmiseks. Ei pea hambapasta tuubi isegi veega loputama. Pakendikonteinerisse võib panna kõiki pakendeid, mis on tühjad (ehk pakendid, mitte toit). Kui konteinerisse on lubatud panna erinevatest materjalidest pakendeid, siis tähendab see seda, et haldajal on tehnilised võimalused eri liike pakendeid kokku koguda (nt magnetsortimine).

      Kustuta
    2. Aitäh selgituste eest!

      Kustuta
    3. Ma ei ole eriti kindel selles osas, et pakendeid ei pea pesema. Minu Tartu kodu kortermaja stendil on küll kirjas, et peab. Ma ei ole sada protsenti hambapasta puhul kindel, aga toidupakendeid kindlasti, sest biojääde on see, mis takistab ümbertöötlust.

      Kustuta
    4. Pakendeid ei pea pesema. See on vana müüt mis ringleb juba liiga kaua aega ja hullutab päid. Loe pakendiseadust :)

      Kustuta
    5. Klaasi tooraine ehk liiv ei ole ka jätkusuutlik. Juba räägitakse ülemaailmsest klaasliiva defitsiidist.

      Kustuta
    6. Mis vahet on pakendiseadusel, kui on fakt, et pesemata pakendit ei töödelda ümber, vaid põletatakse? Siis tuleks ilmselt muuta seadust, aga loputama hambapastatuubi reaalsuses keegi ümber ei töötle, vaid läheb otse põletamisele.

      Kustuta
    7. Käitleja enda kohustus, vastutus ja võimalus, mitte tarbija. Mitte ükski pakendite ümbertöötlemise firma ei sorteeri pestud ja pesemata pakendeid. Selle tagavad nad ise tööstusliku pesemisega. See kas ettevõtte ümbertöötleb või põletab oleneb ikka investeeritud tehnoloogiast, mitte kogutud pakendite seisundist. Fakt on see, et isegi kui enamik inimesi peseks oma pakendid puhtaks, juhtub ikka olmeprügi pakendite sekka, mis võib terve konteineritäie puhast pakendeid mustata. Ettevõttel endal on tarvis seda kindlustunnet, et pakendid passiksid ümbertöötlusesse, mistõttu tagab ta selle ise.

      Kustuta
    8. Ehket pakendit ise pestes ei taga tarbija selle ümbertöötlemist. Selle võimaldab käitleja ja tema masinapark.

      Kustuta
  5. Kusjuures mina säärased suuremad nuustikud lõikan üldse keskelt pooleks - mugavam kasutada ja kestab kaks korda kauem :D

    VastaKustuta
  6. Ka minul täiskasvanul naisel on nuustiku huvi. Väga hea lugemine. Mina pesen nuustikuid ja lappe pesumasinad ning saavad väga puhtaks. Pole enam nii kandilised ja esinduslikud aga vähemalt ei haise. Ja kui välimus kriitikat ei kannata, võtan ka teistes valdkondades kasutusse.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pesen ka pesumasinas. Kasutan niikaua kuni ära kaob kätevahelt.

      Kustuta
  7. Mul on üks kolmene nuustikute komplekt juba pea aasta kasutuses, materjal mikrofiiber ja käib pesumasinas. Saan veel pikalt kasutada.

    VastaKustuta
  8. UK´s tuleb pakendeid pesta, kuna prügi korjatakse koos kokku ja muidu määrivad pakendid nt. paberiprügi ära + hais meelitab prügisorteerimiskeskustesse kahjureid. Üks tuttav töötas sellises keskuses kunagi Saksamaal ning pidas vastu nädala kuna see hais oli liiga rõve.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused