TARTU KAASAVA EELARVE PÄRLEID

Üleval on Tartu kaasava eelarve ideed. Seekord on kõige enam pakutud mõtteid spordi ning vaba aja veetmise teemal, niisamuti ka on palju ettepanekuid kuidas muuta linnaruumi inimsõbralikumaks. Ma olen toredalt vaimustunud selleaastasest nimekirjast, kuna päris oma lemmikut valida ei oskagi. Lisaks sellele pole mul ka halli aimugi, millised saavad teoks tehtud. Siin on mõned huvitavamad.


Kogukonnaaed, millest on tänaseks saanud autoparkla. Kõle, kole ja kindlasti mitte linnaruumi rikastav.




Alustan ehk oma lemmikust? Üks minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt põnevamaid ideid selleaastases kaasavas eelarves on Hekk-labürindi loomine Aparaadi ja Hektori hotelli lähedal asuvale maaplatsile, kuhu hiljuti rajati rattatee. Kuigi projektis on öeldud, et asukoht pole kivisse raiutud, siis täpselt Hektori hotelli taga oleva mudamülkast autoparkla aseaineks sobiks teine imehästi. Tõsiasi on see, et minu mätta otsast vaadatuna ei ole mu kodu lähedal ühtegi mõnusat roheala, kuhu tekk maha panna ja varvast sirutada. Säärane hekk-labürint oleks kindlasti huvitav atraktsioon nii kohalikule kui ka kaugemalt tulijale. Lisaks oma õdususele aitab kavandatav park kaasa Riia maantee ja raudtee ristumispaiga õhusaaste ja müra leevendamisele. 


Tartu kaasavas eelarves on end esialgseks mustandiks kirja saanud 57 ideed. Nendest kõige kentsakam on vast see aktsioon, millega palutakse 15 000 euro eest Tartu linna lasteaedadesse pabersalvrätikuid. Üks murelik lapsevanem kirjutab nõnnaviisi: "Igal nädalal ruttavad tuhanded tartlased kauplusse ja ostavad ühe karbi pabertaskurätikuid, et viia see karp oma lapse lasteaiarühma. Sajad lasteaiaõpetajad peavad arvestust, kes on juba oma karbi toonud, kellelt viisakalt lisa küsida. Kõik need minutid ja tunnid, mis selleks tegevuseks kasutatakse, saaks need inimesed veeta oma perega aega veetes, sportides või lastele haridust andes." Kuna lapsevanema mure on tõsine!, siis pakun välja parema alternatiivi. Sellise, mis lahendab kõik mured: igale lapsele oma isiklik riidest taskurätik! Projekti maksumus mitu korda väiksem, ettevõtmine tublisti jätkusuutlikum, lastevanemate närvid vähem krussis ja laste ninadki jäävad paremasse seisu. 


Ettepaneku esitaja muretseb jäätmete õige käitlemise üle - väga tore seda lugeda muidugi. Nimelt tuleb välja tõsiasi, et linnas võiks toimuda mobiilsem ja mugavam vanade jõulupuude vastuvõtt kui tänane süsteem seda pakub. Kes tahab jõuluks kuusepuu tuppa panna, peab selle kolmekuningapäeval teise linna otsa viima. Kel autot ei ole, peab ette võtma väikese paarikilomeetrise matka surnud kuusega ja kui paljudel üldse selline auto, mis mahutakski ära kahemeetrise kuuseroju, mille okkad pudenevad iga väiksemagi liigutuse peale. Lahendus oleks vastavate ajutiste kogumispunktide loomine suurte kaupluste lähedusse või luua vastav transporditeenus ukselt uksele.

Minumeelest väga tore mõte, eriti arvestades veel tõsiasja, et tihti viiakse oma kuusekesed segaolmejäätmete konteineritesse või nende ümbrusesse külitama. Kas mitte sellel talvel ei passinud üks äbarik kuuseskelett mitu nädalat Meie poe ees olevate konteinerite kõrval? Kuigi iseasi on see, kas seda ettepanekut teha kaasava eelarve raames. 

Üks parem mõttesähvatus, mis mul jõulukuuskedega seoses tekkis on see, et ehk võiks hoopiski teha nii, et inimesed ostavad omale elusa kuuse koos potiga, mida on hiljem võimalik linnaruumi istutada? Päris vahva oleks kui Tartusse kavandataks Jõulupark, kuhu linnaelanikud on saanud aastakümnete ja  isegi sadade lõikes oma pere jõulukuuski istutada. 


Päris mitmeid pakkumisi on sel aastal loodud toiduteemal. Ideid kasvatada aed- ja puuvilja katustel, parkides ja kortermajade seintel on sõna otseses mõttes seinast seina. Linnadel on suundumus muutuda aina rohelisemaks ja elurikkamaks, mida urbanistlike alternatiivsete rohealade loomine toetab. Olen kahe käega igasuguse lisahaljastuse poolt. 


Sama temaatikaga mänglevad need kaks projekti - luua näiteks Pirogovi platsile või Emajõe kallastele niidud ja parandades olemasolevates parkides liigirikkust teadlikuma ja kaasaaegsema taimevaliku ning hooldusmeetoditega. Minumeelest saaks need kaks projekti isegi üheks tervikuks luua, kuna mõlema eesmärk on suurendada eluslooduse osakaalu linnas. Taaskord noogutan kaasa ja hoian pöialt. 


See on vahva idee luues Tartu linna põneva pargi, mis justkui meenutaks välijõusaali, aga oleks oma suunitluselt pigem motoorsete liigutuste ja tasakaalu hoidmise harjutamiseks ning arendamiseks. Parki saavad kasutada üheskoos nii lapsed kui ka seeniorid, olles ühenduslüli kahe eagrupi vahel. Idee video vormis: link

Selle projekti puhul meeldib mulle kaks asja. Üks on selles, et tegemist on atraktsiooniga, mis on disainitud sihtgrupile, kes tihtilugu jääb mängust välja. Küll ehitatakse lastele ja lemmikloomadele igasuguseid teemaparke ja kiigeplatse, viimasel ajal on hoogu saanud välisjõusaalid, ent rahulikku tegevust linnapargid ei paku. Ja ära tule mulle rääkima, et Kaubamaja ees saab pensionär malet mängida. Seal on nii lärmakas ja mürarohke, et isegi mina kõps noor inimene ei saa rahulikult mõelda, mida ma poest pidin ostma. Kes paneb Tartu tihedama liiklusega teeristi äärde malelauad?! 

Teine minule meeldiv aspekt planeeritava projekti juures on see, et lahendus on uudne terve Eesti lõikes. Kui Tartu saab omale seenioripargi, siis ei ole ka kaugel see aeg, mil Jõgevale üks tuleb või Tapale.


Mille poolt sina hääletad? Mis sa arvad, mis võiks Tartus teisiti olla? Mis sinu kodulinnas puudu või vajaka?

Kommentaarid

  1. Hekk-labürint on minu meelest kõige parem valik. Jalakäijad ja ratturid on alailma mürgiste heitgaaside, kevadiste liivakeeriste otseses mõjuväljas (erinevalt autoga sõitjatest). Hekid peavad suurepäraselt kinni suuremõõtmelisemaid osakesi, mis on inimese hingamisteedele kahjulikud. Linnades väga kasulikud.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused